Podcasti „Jalgrattapalavik“ veebruari jutud avab mees, kellel on väga kirju jalgrattaspordi taust. Ta on ise sõitnud, pea 40 korda tulnud Eesti meistriks ja osalenud trekisõidu tiitlivõistlustel, olnud Eesti jalgratturite liidu turundusjuht ning võõrustanud UCI presidenti, spondeerinud Kalev Chocolate Teami, pidanud rattapoodi ja mida kõike veel. Muljeid pajatab Hanno Kross.
Igatepidi tõeline rattur. Katki kukkunud ka rangluu, 1996. aasta trekisõidu Eesti meistrivõistlustel. Siiani on vaidlused üleval, kui ei oleks kukkunud, siis…
Elu kibedaim kaotus pärineb Elva rattarallilt. Kahekesi eest ära Jaan Kirsipuuga, finiš lähenes ja siis see juhtus… Jass kindlasti ei mäleta, aga Kross oli löödud mees. Selline võimalus läks vett vedama.
Magusaim võit tuleb meelde trekilt, kus Kross suutis sprindis alistada maanteekoondislase Lauri Resiku. Eredatele momentidele, mis seotud ka näiteks Aavo Pikkuusi poolt korraldatud Tallinn-Tartu võidusõiduga jagub saates tähelepanu rohkesti.
Viimased 13 aastat on Kross tihedamalt seotud golfi arendamisega Eestis, aga jalgrattasadulas näeb teda endiselt üsna tihti. Isegi niipalju, et mullu sügisel oli julgust ette võtta pikem seiklus kuulsatel tõusudel Alpides.
Noorem põlvkond on kodus samuti avastanud jalgrattaspordi ning õige pea võib pereisal terendada deja vu tunne. Kui nii, siis nii. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.
