Podcast „Jalgrattapalavik“ jõuab seekordse saatega juubeli hõngulise tähiseni. Eetrisse jõuab sarja kolmveerandsajas episood ehk usutlus numbriga 75.
Seekordne külaline on Eesti jalgrattaspordi ringkondades teada-tuntud mees – Mallor Türna. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses kuulus ta tippsportlaste leeri, sõites trekil välja suurmeistri normi. See oli taseme näitaja.
Maanteesõidus säravaimaks saavutuseks etapivõit NSV Liidu velotuuril ja näiteks Balti velotuuril on ta kandnud liidrisärki. Sellest kõigest me loomulikult räägime.
Treeneritööd alustas 1984. aastal ja on teinud seda vahelduva eduga, mõlemal pool Soome lahte. Rohkem ikkagi siinpool ja ka tänasel päeval, juhendades Kalevi Jalgrattakooli noori.
Otseselt Mallo Türna käe alt tulnud sportlastest on jõudnud profileeri kõige kõrgemale tasemele välja soomlane Kjell Carlström ning Janek Tombak. Mõlema jaoks oli Mallor esimene jalgrattatreener, kes andis suuna suurde sporti kätte ja õpetas selgeks ABC.
Tombaku treeningutele saamist meenutab Türna nii: „Tombak oli selline tegelinski, kes oli kooli mustas nimekirjas. Ja kuna ma suhtlesin kehalise kasvatuse õpetajatega, siis sealt tuli vihje, et selle mehe võiks kaasata treeningutesse. Seal oli otsene küsimus, kuhu panna lapse energia. Ja me leidsime sellele lahenduse. Ta sai võetud kampa ning talle see sobis. Ja eks kui mingil hetkel hakkasid tulema tulemused, siis see tekitas aina rohkem huvi rattasõidu vastu.“
Türna toimetas toona Põltsamaal, Lillevere spordikoolis. Samast süsteemist on välja kasvanud veel Lauri Aus, Andrus Aug, Erki Püstep, Toivo Reinov, Martin Kukk, Mati Värv jt. „Toimus väga süsteemne töö, mis andis tulemust,“ meenutab Tartu juurtega mees toonast aega.
Viimased 14 aastat on Türna toimetanud treenerina Tallinnas CFC Spordiklubis ja Kalevi Jalgrattakoolis. Tema käe alt on sirgumas uued talendid, kelles peitub samuti ainest jõudmaks suurele areenile.
Aga see kõik ei ole nii lihtne kui lihtlabase vestluse käigus tunduda võib. Palju erinevaid tahke peab kokku langema, peab olema tarkust, visadust, kindlat meelt ja loomulikult ka sportlikku õnne.
Eriliselt rõhutab Türna treeneri osatähtsust, kuna suuresti just treeneri käes on võtmed, kuidas lapsed spordi juurde jätta ja sealt edasi, järgmise sammuna, spordis läbilöömiseks vajalikud harjumused ja rutiinid paika saada.
Võrreldes kunagise ajaga tuleb tänasel päeval aina rohkem kasutada moosisporti. Mida see veel tähendab? Head kuulamist!
