Tere tulemast Tallinnasse, Kalamajja, punase külmikuga hispterkööki!
Vestlevad 40ndates eluaastates, elu parimais aastates, igavesti noored… (stopp! see oli vist diskrimineerimine?)… ühesõnaga, inimesed, kes 80ndate lõpus ja 90ndate alguses ülikooli sattusid ja kohe karjäärikaruselli tõmmati. Teisisõnu: võitjate põlvkond.
Räägime aga ka minu vanaisast, Justin Petrone nukrast peatükist “Pensionäri surm” (raamatust “Peegelmees”, petroneprint.ee/raamatud/peegelmees/).
Kas pensionär ja vanur on sõnad, mil on kuidagi põlglik maik man?
Kas meie ühiskonnas saab mõnuga mitut karjääri teha? Kas “pensionieelik” võib olla üliõpilane?
Ja mismoodi igavlevad koertega jalutavad väärikad mehed alustasid Kuldliiga.
Ja keda diskrimineerib tööandja? ja keda diskrimineerib meedia? Kas noort või vana? Või noort ja vana? Ja mis nipid meil on, et tekiks sidus rõõmus ühiskond, kus vanad ja noored kogemused kokku saaksid? Kuidas saaksime koole-lasteaedu aidata?
Minul hakkas selle jutu peale igatahes pea ringi käima, nii et oma vanus hakkas meelest ära minema :).
Vestlesid
eesti200.ee/kandidaat/epp-petrone/
ja
eesti200.ee/kandidaat/marek-reinaas/
Muusikahetked meie saate alguses ja lõpus pärinevad fantaasiamees Silver Sepa helipilvest, kuula ka: @silversepp
Head kuulamist, ja olgu meis kõigis (enese)usku, siis ei saa meid keegi diskrimineerida!
Epp
www.epp-petrone.ee
