Iga neljas inimene kogeb elu jooksul kergemat või raskemat vaimse tervise häiret. Olgu selleks siis depressioon, ärevushäired, bipolaarne häire, skisofreenia või miski muu. See inimene võib vabalt olla Sinu pereliige, kolleeg, võõras inimene bussipeatuses või sina ise, ilma seda teadmata. Aga pole hullu, me kõik oleme inimesed – me kõik mõtleme ja käitume erinevalt ja see on elu igapäevane osa, mida ei tasu karta. Vahel võib see tingitud olla meie füüsiliselt tervisest, vahel vaimsest tervisest. Nagu meie füüsiline tervis vajab erinevatel põhjustel tähelepanu, vajab seda ka meie vaimne tervis. Paraku suhtume loomulikult ja mõistvalt sellesse, kui meie enda või kellegi teise füüsiline tervis järgi annab. Vaimse tervise muresid aga ümbritseb hämar müstikaloor, milles hõljuvad ringi stigmad, hirmud ja väärarusaamad. Nii ei jõuagi paljud vaimse tervise häirega inimesed kunagi arsti juurde – me ei julge ka iseendale tunnistada, et midagi on viga. Mida ometi teha, kui tunned, et sa ise või sõber hakkate “hulluks minema”?
Arutelu juht: Jüri Butšakov
Osalejad: Psühhiaater; inimene, kes on juba hulluks läinud; inimene, kes kardab, et võib hulluks minna; hullu inimese lähedane
Korraldaja: Sotsiaalministeerium
Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.