Uut aastat alustame jaanuarikuise minisarjaga rääkides kodulehtede loomisest, kuidas sinna liiklust saada ning see äriliselt edukalt tööle panna. Sarja avasaates keskendume kodulehtede loomisele.
– Üleilmselt kasutatakse inteneti mobiilseadmetega rohkem kui süle- või lauaarvutitega. Eestis on see veel arvutite poole kaldu, kuigi palju oleneb aga kasutamise eesmärgst – uudiseid ja sotsiaalmeediat tarbitakse valdavalt mobiiliga, mahukamaid lehti ja korporatiivlehti aga laua- või sülearvutist.
– Seda arvestades, isegi kui näiteks ettevõtte kodulehe avavaade pole mobiilile loodud, siis sisuküljed peaksid olema mobiilseadme väiksemal ekraanil kenasti loetavad – just sinna viidatakse läbi sotsiaalmeedia.
– Veebilehte luues on esmalt vaja paika panna, milleks kodulehte vaja on, mis on selle peamine eesmärk? Kodulehe loomine kui selline ei ole eesmärk. Lisaks sellele tasuks aga mõelda, milline on ettevõtte tõeline potentsiaal veebis – mida oleks veebiga võimalik saavutada äri edendamise seisukohast?
– Eristada tuleks esmakasutaja ja korduvkasutaja eesmärke – kodulehte luues tuleb esmakülastaja kohe selle kõige olulisemaga kurssi viia, korduvkülastajak võimaldada aga mugavalt detailset sisu leida ja kasutada.
– Enne kodulehe kujundamisega alustamist peab valmis looma ka kogu sisu, sest sellest, millist sisu näidata soovitakse, sellest sõltub palju kujundus.
– Ära koorma kujunduse ja infoga – whitespace ehk kasutamata pind aitab eristada olulist, muuta lehe mugavaks ning anda kasutajale hingamisruumi. Whitespace’i puhul kehtib isegi reegel, et parem liiga palju, kui liiga vähe.
– WordPressile pakutavad valmis kujundused ehk mallid või template’id võivad mõjuda ahvatleva alternatiivina rätseplahendusena tellitud kodulehe asemel. Peab aga arvestama, et ilma põhjalikke WordPressi teadmisi omamatta on väga raske luuga ilusaid kodulehti, mis oleks sama kenad kui selle sama malli demoküljed.
– Veebilehte peaks käsitlema teenusena, mis pakub selle külastajatele mingit hüve või kasu ja mille efektiivsus on mõõdetav, olgu see siis uudiskirjade tellimuste arv, ostud või millegi muu olulise kaudu.
– Kõige elementaarsem kodulehe mõõdiku tööriist on Google Analytics – see annab palju infot kuid paraku ei anna otseselt nö kasutaja kogemuse vaadet. Kasutajakogemust saab aga uurida kasvõi näiteks paludes appi 5-10 inimest, kes kellele püsitatakse eesmärk ja kelle kodulehe kasutamist filmitakse, neid intervjueeritakse.
– Samuti levinud A/B testide tegemine, kus osadele kasutajatele näidatakse üht lahendust, teistele teist ning analüüsitakse, kumb lahendus paremini töötab. Selliseid teste võib suurtel saitidel olla korraga käimas kümneid, isegi sadu.
– Kindlasti peab kodulehte uuendama, kui see ei ole mobiilisõbralik. Uuenduse peaks käsile võtma ka siis, kui kodulehe kujundus pärineb kaugemalt kui paari aasta tagusest ajast. Aegunud veebileht jätab kasutajatele mulje ajaga mitte kaasaskäivast ettevõttest.
– Alat tuleb mõelda sellele, mis saab mu veebilehest pärast seda, kui see on valmis – kes selle eest hoolt kannab? Kes sisu loob? Kes tehnilise poole eest vastutab?
