Vala välja! Veinikool #67: Cabernet Franc, mitte ainult segude mari

JAGA:


Cabernet Franc on viinamari, mida tunneme peamiselt kui nii öelda „vaikiva” osalisena Bordeaux’ segust, ent see mari annab ka iseseisvalt kauneid tulemusi. Seekordses veinikoolis tutvustab kuulsat halli kardinali, Prantsusmaa ühte olulisemat viinamarja lähemalt Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii.

Ajalooliselt on Cabernet Franc’i kohta leitud üsna intrigeerivaid seoseid. Suuri tegusid on ta teinud peamiselt Bordeaux’ piirkonnas, kus on tal juba eelnimetatud, khm, lapsed. Ent üllataval kombel on tal oluline roll ka Baskimaal, kus ta on esivanemaks sellisele marjale nagu Hondarribi Beltza.

Aga alustuseks nagu ikka kolm fakti Cabernet Franc viinamarja kohta:

1. Cabernet Franc on esivanem mitmele tuntud sordile. Sageli jääb ta teiste marjade varju, kuivõrd esineb pigem segudes, ent ta on uhke esiisa tuntud sortidele nagu Cabernet Sauvignon, Merlot, Carmenere. Nii et tema rolli ei saa kuidagi alahinnata.
2. Cabernet Franc seostub “Kolme musketäri” raamatuga. Kardinal Richelieu pani selle marja oma valdustesse Loire’i orgu kasvama.
3. Kuigi Bordeaux piirkonnas on Cabernet Franc valdavalt taustajõud, siis ikooniline Château Cheval Blanc on seda sorti kasutanud peamise viinamarjana oma segudes juba pikka aega. Täna on Cabernet Franc tõusmas üha populaarsemaks, kuna pakub nõtkeid, elegantseid veine, millel ka märkimisväärne arengupotentsiaal. Seda Prantsusmaal, Ameerikas ja kaugemalgi.

Kasvukeskkondade osas on Cabernet Franc pandlik ja kasvab nii mõõdukalt jahedas kui soojas kliimas. Kliima mõjutab küll oluliselt tema maitseprofiili. Kohtame teda sageli seguveinides, eriti Bordeaux’ segudes. Peategelasena leiame teda Prantsusmaal Loire regiooni keskkosas, Chinon, Bourgeuil ja Samur-Champgny külades.

Väljaspool Prantsusmaad on Cabernet Franci suured kasvualad näiteks Itaalias, Ungaris, USA läänerannikul, Argentiinas, Uruguais, Tšiilis, Lõuna-Aafrikas. Katsetatakse temaga aga isegi Hiinas ja Kasahstanis.

Tema sünonüüme ei kasutata kuigi palju. Kui saab juba pudelile märkida sõna “Cabernet”, on see müügiargument. Ent nimesid jagub sellest hoolimata. Mõned näited: Achéria (Baskimaal), Bidure, Petite Vidure, Bouchet, Breton jt.

Iseloomulikud aroomid: kirsid, maasikad, vaarikad, tomatid, paprika.

Saates proovisime Cabernet Franc marjast veine:

1. L´Equilibriste, 2020, Château de Parenchère, Bordeaux, Prantsusmaa (Vin Vin Veinipood)
2. Clos de L´Echo, 2013, Couly-Dutheil, Chinon, Loire, Prantsusmaa (Vins de France)
3. Cabernet Franc Russiz Superiore, 2016, Marco Felluga, Collio, Itaalia (Liviko)
4. Cabernet Franc “Frettner”, 2016, Weninger, Sopron, Ungari (Wibe OÜ)

Põhjalikumalt saab sellest põnevast viinamarjast aga aimu juba saates, kus jutuks on ka söögiga sobitamine.

Saate kuulasid sommeljee Kristjan Markii põnevaid jutte saatejuhid Keiu Virro ja Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Veel

Vala Välja
Vala Välja
Delfi Tasku joogisaade “Vala välja!”. Ajakirjanikud ning amatööridest joogisnoobid Martin Hanson, Liisa Tagel ja Keiu Virro valavad edaspidi kahel-kolmel korral kuus välja parimad joogid, kutsuvad külla kohalikud napsiheerosed, baristad, baarmenid ja joogikeetjad ning üritavad saates leida vastust küsimusele “milline on kõige õigem ja parem maitse?”. Saates võtame järgmiste nädalate ja kuude ja aastate jooksul lähivaatluse alla (otseses mõttes: klaasist keelele) nii alkohoolsed kui mittealkohoolsed joogid, jagame kuulajatega joogimaailma taustalugusid, paneme proovile üksteise ja kuulajate teadmised ning kutsume külla joogieksperdid. Mõistagi soovitame parimaid leide veinirestilt, õllekastist ja kärakariiulilt, aga ka mittealkohoolsete jookide maailmast.

Populaarsed

Hiljutised