Eesti kuulutati osaks põhjapoolseimast viinamarjakasvatusvööndist. Kõlab uhkelt, ent mida see tähendab tarbijate ja mida tootjate jaoks? Lähemalt räägivad kaks teadjat veinimeistrit, Tiina Kuuler Valgejõe Veinivilla ja Peke Eloranta Muhu Veinitalust.
“Kuidas teenida väike varandus veiniga? Tuleb investeerida suur varandus.” Umbes nii kõlab üks versioone tuntud naljast. Ent “Vala välja” külalised on küll muidu igati rõõmsa olemisega, ent kui asi läheb veiniteoks, on asi naljast kaugel. Viinamarjaveinidega on nii Tiina Kuuler kui Peke Eloranta juba mõnd aega katsetanud, nüüdsest on aga asi nii nende kui teiste kodumaiste veinimeistrite jaoks ametlik. Eelmisel aastal toimus Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika laienemine ning selle käigus kirjutas ka maaeluministeerium avalduse, et Eesti viinamarjakasvatuspiirkonnaks arvataks. Nii läks.
Eesti ühes oma 11 hektari veiniviinamarjadega kuulub nüüd põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse ja peab hakkama järgima sellega kaasnevaid regulatsioone. Need puudutavad nii tehnoloogiaid kui ka marju, mida kasvatada võib. Regent, Rondo, Solaris – need on vaid mõned marjasordid, mis tasub meelde jätta ka neil, kes seni kodumaiste viinamarjaveinidega kokku pole puutunud. Üldjoontes kuuluvad lubatud marjade hulka Vitis Vinifera hübriidid. Mida see täpsemalt tähendab, räägivad Peke ja Tiina saates lähemalt.
Peamine küsimus on Eesti puhul aga ikka ja alati kliimas. Paljud tuntud viinamarjasordid ei jää siin kas ellu või ei küpse välja. Nii tuleb valida hoolsalt, mida ja kus kasvatada. Kui suur on lootus, et hakkame nägema kodumaiseid superveine? Arutame asja ja mõistagi katsetame arutlemise kõrvale ka kodumaiseid viinamarjaveine.
Saadet juhtisid Keiu Virro, Martin Hanson ja Liisa Tagel. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.
