Prantsusmaa ja Venemaa suhete nurgakiviks on olnud sõjad, revolutsioonid, vallutused, aga ka ühine armastus šampanja vastu. 2021. aasta suvi läheb ajalukku seadusega, mille kohaselt tuleb ainus õige šampanja … Venemaalt. Ka seadus, mõistagi, on Venemaalt.
Juuli alguses allkirjastas president Vladimir Putin seaduse, mida oli selleks ajaks juba neli aastat kahe riigi vahel põrgatatud. Selle sisuks on üks äärmiselt oluline küsimus: kes ja kuidas tohib Venemaa territooriumil kasutada sõna “šampanja”.
Seadusega kinnitatakse, et märgistust šampanja ehk šampanskoje tohib kasutada vaid nende veinide kohta, mis on toodetud Venemaal. Kõik muu mulliline piiri tagant pole miski muu kui lihtsalt vahuvein. Prantslastele selline otsus muidugi ei meeldinud ja vahuveinisõda jätkub juba diplomaatiliste korpuste vahel ning arbitraažis.
Milleks on Venemaal vaja kiusata?
„Mul on tunne, et veiniteemalise kiusu taga on soov äratada üles kohalik veinitööstus, mis on alates revolutsioonist olnud maailma mõistes ebaoluline,” leiab “Vala Välja” seekordne saatekülaline, Time To Wine’i peremees ja sommeljee Georgi Leinemann. “Seadusega tekitatakse juurde küll palju bürokraatiat, kuid kindlasti lahterdatakse erinevatesse kulukategooriatesse ka kohalik ja välismaine vein. Nii saab kohalik vein eelise ja sellel on perspektiivi,” toob ta välja aprillinaljana mõjuva seaduse positiivse poole. Tema sõnul paigutavad kohalikud oligarhid juba täna oma raha kohalikku veinitööstusse ja soovivad olla veinimõisnikud nii sisus kui vormis.
Aga kas Venemaalt on täna võimalik leida veine – nii vahuseid kui rahulikke – , mis oleksid võimelised Euroopa tippudega võistlema? Leinemann kinnitab, et kuigi valik ei pruugi olla veel väga lai, on Venemaal kindlasti pakkuda vahuveine, mis Champagne’s toodetuga vabalt võistelda suudavad.
„Probleem on selles, et tootmismahud on hetkel väikesed, samuti on Venemaa kaupadele embargod ja lõpuks joovad kohalikud selle veini ise ära. Mina usun küll, et lähimas ja ka pikemas tulevikus hakkame Venemaa veinidest rohkem kuulma,” räägib Leinemann. Sommeljee lisab, et ajaloos on Venemaal toodetud vahuveinid vägagi kõrgete märkidega hinnatud.
Nimelt võitis klassikalise meetodiga vahuveinide tootmise Venemaal aluse pannud Lev Golitsõn oma Krimmis toodetud vahuveiniga 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel pimetestis kõiki teisi vahuvein ja šampanjasid, võites tunnustatud tiitli Grand Prix de Champagne. Võiduvein toodeti Abrau-Durso mõisas, kuhu 1890datel aastatel oli Golotsin toonud Prantsusmaalt sisseseade ja teadmied ja kust ka täna tuleb nii mõnigi adekvaatne pudel veini. Muuseas, šampanjanime uudise valguses on Abrau-Durso aktsia suures tõusus!
Saatekülalist, veinibaaride Time To Wine peremeest ja sommeljeed Georgi Leinemanni kuulasid saatejuhid Martin ja Keiu. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!
