Vala välja! #53: “Vala välja veinikool: viinamarjad”. Loire’i oru pärl Sauvignon Blanc

JAGA:


Lühisaatesarja “Vala välja veinikool: viinamarjad” teises osas uurime lähemalt Prantsusmaa põneva veinipiirkonna Loire’i oru põhiviinamarja Sauvignon Blanc’i. Maailmaränduriks kujunenud viinamarjast, selle marja ajaloost ja parimatest näidetest räägib stuudios tunnustatud sommeljee Marko Mägi. Loomulikult ei puudu stuudiost ka neli eriilmelist veininäidet, kuid neist kuulete rohkem juba saates!

Marja ajalooline kodu asub Prantsusmaal Loire’i orus, kuigi enamus inimesi võiksid selleks kodumaaks pakkuda hoopis mõne Uue-Maailma veinipiirkonna. Esimene teadaolev Sauvignon Blanc’i mainimine kirjanduses pärineb juba aastast 1534. Sauvignon Blanc’ist – mitte küll selle nime all – kirjutas näiteks François Rabelais oma romaanis “Gargantua”.

Sauvignon Blanc või teise nimega Sauvage Blanc tähendab otsetõlkes “metsikut valget”. Selline nimi viitab eelkõige marja väljanägemisele ja asjaolule, et tegemist on metsikult arenenud marjaga. Mis puutub aga marja aroomidesse, siis Sauvignon Blanci tunneb enamasti üsna lihtsalt pokaalis ära tugeva, võimendatud musta sõstra lõhna järgi. Muus osas on veinidel tavaliselt tugevad rohelised aroomid, sinna sekka kuuluvad näiteks karusmari, roheline pipar, spargel ja nii edasi. Maitses on veinid aga kerged ja Sauvignon Blanc juuaksegi enamasti ära noore veinina, kuna keldris hoidmine ei anna palju sellele veinile juurde. Muuseas, Sauvignon Blanc on ka Riesling’i kõrval esimesi marju, millest toodetud veini hakati keeratava korgiga pudelitesse villima!

Prantsusmaa puhul tasub meeles pidada, et viinamarjade nimesid enamasti pudelile ei märgita. 100% Sauvignon Blanciga on tegemist kindlasti juhul, kui sildilt paistab Pouilly-Fumé apellatsioonide nimi, Sancerre’i apellatsioonis võib roosa ja punase veini puhul kasutada ka Pinot Noir marja (sellest maailma ühest imelisemast ja mitmekihilisemast marjast tuleb juttu ühes järgmises saates)!

Sauvignon Blanc on väga gastronoomne vein, mis avanebki paremini just millegi kõrvale rüübates. Milliste toitudega sellest marjast veinid sobivad, mida silmas pidada söökide valimisel? Esiteks seda, et enamasti on Sauvignon Blanc’i puhul tegemist ikkagi pigem kerge veiniga, nii et kerge peaks olema ka toit ja selle valmistuseks valitud tooraine.

Teiseks tasub meeles pidada, et kui mõru maitse ei meeldi, siis võiks Sauvignon Blanc’i juues vältida toidus kõike, mis on mõru. Vastasel juhul võimendub just mõru iga suutäie järelmaitses. Sama kehtib näiteks koriandri puhul: kui koriander meeldima juhtub, on see mõistagi hea uudis – Sauvignon Blanc võimendab koriandrit. Suurepärane kombinatsioon tekib aga, kui Sauvignon Blanc’iga panna paari erinevad pika järelmaitsega kitsejuustud. Proovige järele! Rohkem ja põhjalikemaid toidusoovitusi jagab sommeljee juba saates.

Saates valasime välja ja lasime “hammaste tagant” läbi neli suurepärast Sauvignon Blanc marjast veini:

1. Saint Clair Origin, Marlborough, Uus-Meremaa, Sauvignon Blanc, 2019 (nautimus.ee/toode/saint-clair-sauvignon-blanc/)
2. Chateau St. Marie Vieilles Vignes, Entre-Deux-Mers, Prantsusmaa, 2019, Bestwine (www.bestwine.ee/et/a/chateau-sainte-marie-vieilles-vignes-8)
3. Henri Bourgeois, Sancerre, Prantsusmaa, 2019, Balmerk (dunker.ee/toode/henri-bourgeois-sancerre-75cl/)
4. Sattlerhof, Gamlitz Sauvignon Blanc, Südsteiermark, Austria, 2019, Vinorama (vinorama.ee/toode/sattlerhof-gamlitz-sauvignon-blanc-dac-2019-12-5/)

Stuudios rääkis viinamarja ajaloost ja olemusest sommeljee Marko Mägi, kuulasid veiniõppurid Keiu ja Martin. Erilised tänud lähevad saate toetajale Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile, kes saatis stuudiosse nii oma sommeljee kui maitsmisele tulnud veinid. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Veel

Vala Välja
Vala Välja
Delfi Tasku joogisaade “Vala välja!”. Ajakirjanikud ning amatööridest joogisnoobid Martin Hanson, Liisa Tagel ja Keiu Virro valavad edaspidi kahel-kolmel korral kuus välja parimad joogid, kutsuvad külla kohalikud napsiheerosed, baristad, baarmenid ja joogikeetjad ning üritavad saates leida vastust küsimusele “milline on kõige õigem ja parem maitse?”. Saates võtame järgmiste nädalate ja kuude ja aastate jooksul lähivaatluse alla (otseses mõttes: klaasist keelele) nii alkohoolsed kui mittealkohoolsed joogid, jagame kuulajatega joogimaailma taustalugusid, paneme proovile üksteise ja kuulajate teadmised ning kutsume külla joogieksperdid. Mõistagi soovitame parimaid leide veinirestilt, õllekastist ja kärakariiulilt, aga ka mittealkohoolsete jookide maailmast.

Hiljutised