Millal te viimati kakaod jõite? Meile meenusid kohe lapsepõlve õhtused kakaotassid ja 90ndatel otse pakist põske kühveldatud magustatud kakaopulber ning hiljem väike talvine kakao Minttuga. Kutsusime endale külla kakaoeksperdid, et saada teada, mida kakaomaailmal veel pakkuda on.
Coffee People’i baristade koolitaja ja turundusjuht Britmarii Kroon-Kesa ning Chocokoo omanik Kristel Lankots teevad selgeks, et kakao polegi vaid ühte sorti kibe pulber või Nestle’i magus tolm.
Lahkame kakaooa teekonda puult tassi ja uurime, mida kõike ühest kakaotassist leida võib (ning kohe kindlasti ei pea me siinkohal silmas kakaonahka. Iu!). Samuti püüame teada saada, millal võiks Eestis korralik kakaorevolutsioon alata – kohvi, õlle ja napsi oma on justkui tehtud, oleks vist aeg.
Olgu siin ära toodud ka vastus pealkirjas esitatud küsimusele, sest Liisa ei jõudnud seda saates korralikult ära seletada! Nimelt on võib öelda, et see asi on suisa Vatikanis ära otsustatud ja meil pole siin enam midagi vaielda. Kui kakao pärast Ameerika “avastamist” Euroopasse jõudis, sai see kiiresti vastikust kibedast kraamist moejoogiks ning põhjustas ka ägedaid vaidlusi jesuiitide ja dominiiklaste vahel.
Milles uba? Eelkõige küsimuses, kas paastuajal ja enne missat tohib kakaod tarvitada. Jesuiidid arvasid, et see on jook, seega ei tohiks mingit probleemi olla, dominiiklased polnud päris nõus. Jesuiidid väitsid, et kakao on raviomadustega rüübe, mis aitab missal ergas püsida, dominiiklased, et see on kolet afrodiisiaakum ja mõjub moraalile halvasti. Nii nad kemplesid pea sajandi, kuni paavst Aleksander VII (jesuiitide sõber) teatas 1662. aastal, et kakao joomine paastu ei riku. Ei tasu muidugi unustada, et jesuiidid olid suured kakaokaupmehed.
Joogisaate “Vala välja!” stuudios olid Liisa ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis.
