Kuueteistkümnes imeline külaline on Kerstin Laidmäe, kes kirjeldab end järgnevalt:
Minu ellu tuli jooga küll kõigest 4 ja pool aastat tagasi, tuli sedasi vaikselt, hiilivalt, aga nii piisavalt kindlalt, et jääda. Ma ei usu, et ta kuidagi enam lahkub, sest on osa minust igal hetkel. Õppetunnid talletuvad ja tuletavad end meelde igapäevaelus.
Mul oli ilmselt puhtjuhuslik (või mittejuhuslik, kes teab) õnn sattuda oma toonases töökohas 2016. aastal Piret Laasiku juhendamisel toimuvatesse joogatundidesse. Ilmselgelt on see Pireti teene, et minus tekkis sügavam huvi, ja soov alguses ausaltöeldes lausa ahnitseda endasse kõike, mida jooga kaasa tõi. Küllap oli mu elu just sellises faasis, et seda vaja oli.
Ise olen väikesest tüdrukust peale liikumisega tegelenud küll, aga ei midagi nii erilist, et end kuidagiviisi sportlikuks tituleerida. Rühmavõimlemine väiksemana ja põhikoolieas, hilisemad aeroobikatreeningud olid küll tõesti regulaarsed ja see muusika rütmis tantsimise pisik on kindlasti päris tugevalt minu sees. Enne joogat olin üsna andunud zumbafänn, jooksmas meeldis käia nii siis kui ka praegu.
Peale Pireti tundide käisin vahepeal ka MyFitnessi ja sCity Yoga stuudio tundides, sain erinevate juhendajate käekirja kogeda. Koguaeg oli tunne, et see väline pool on vaid jääkirme suure järve peal ja seal kirme all on palju huvitavat peidus. Tahtsin teada pooside mõju, mõtet ja mida ma suudan. Esialgu ikka üsna enesekeskne mõtteviis, mis teha. Seega tuli õppima asuda.
Olen õppinud Yin joogat juhendama, nii level I kui II kursuse läbinud Pille Eikneri juures ning Vinyasa joogaõpetaja 200h koolituse läbisin Infra jooga stuudios. Loen jõudumööda ise juurde, mu joogaraamatute riiulis on nii anatoomiat kui filosoofiat, eks ka kergemaid kirjutisi, mis just alguses rohkem aitasid. Kõige rohkem õpetavad aga õpilased ise. Nende tagasiside on kõige parem õppimise allikas.
Sügav huvi jooga vastu ei ole kao kuskile. See ei ole nii, et proovisin, tehtud ja aitab. Ikka aina süveneb, juurdub kuskile peentasandile välja. Kuidas praktiseerida, end tundma õppida. Kuidas juhendada nii, et aidata teisi, kuid mitte liiga peale tükkida oma tõekspidamistega. Kuidas võimaldada, kuid mitte suruda; kuulata, mitte lobiseda; jälgida, kuid mitte hinnanguid anda.
