Hooaja viimases saates püüab Infopankur vaadata kümme aastat ette, millises maailmas me elame pärast koroonapandeemiat, Ukraina sõda ja Hiina-Taiwan-USA vastasseisu. Stuudios on KPMG nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere (pildil paremal) ja Luminori peaökonomist Lenno Uusküla (pildil vasakul) ning Zoomis on Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane. Saatejuht on Sigrid Kõiv.
Urmas Varblase hinnangul me kümne aastaga küll tohutut muutust ei näe, kuid keskseks muutuseks saab järjest kiirem areng energeetikas.
Globaliseerumine jätkub samuti, kuid veidi muutunult. „Ettevõtted hakkavad rakendama strateegiat Hiina+1. See tähendab, et lisaks Hiinale oleks veel üks piirkond, kus saaks toota strateegiliselt olulisi kaupu, et mitte olla Hiinast nii sõltuv nagu praegu,“ rääkis Varblane. +1 piirkonnaks võivad olla Kagu-Aasia riigid, ka Mehhiko, Poola, veel mõni Ida-Euroopa riik.
Lenno Uusküla arvates on meie kohanemisvõime suur ja oskus olukordi ümber hinnata hea. See tähendab, et muutused võivad ette vaadates tunduda julged, kuid muutuse protsessis elades ei pruugi me neid tähelegi panna. Nii on näiteks meie mõtlemine tuule- ja päikeseenergiast täiesti muutunud võrreldes kümne aasta taguse ajaga.
Globaliseerumine jätkub, kuid see ei pruugi enam toimuda USA-Hiina-Euroopa kombinatsioonis. „Piirkondi on palju ja majanduslikus mõttes on maailm praegu palju suurem kui 80tel,“ ütles Uusküla. Nii et võimalusi kaubanduse kasvuks jätkub ka Hiinata: väärtuspõhine kaubandus, NATO kaubandus, India või Aafrika riikide kaasamine. See toidab globaliseerumist järgmised kümme aastat.
Hanno Lindpere leidis aga arve vaadates, et kuigi tarneahelate tagasi toomisest räägitakse palju, siis reaalsuses neid investeeringuid ei tehta. „New Balance küll viis oma tossutootmise USAsse, kuid ükski USA suurkorporatsioon pole oma tarneahelat Hiinast ära toonud, “ osutas Lindpere.
Ent mis saab 10 aasta pärast, selles osas on Lindpere hinnangul erinevaid parteisid: „Ühed ütlevad, et Hiinast saab domineeriv majandus. Ma ise olen rohkem sellest parteist, kes arvavad, et Hiina on oma languskõvera alguses.“
Saates veel: kui kaua suudavad USA ja Euroopa takistada Hiina ligipääsu uuetele tehnoloogiatele, kuivõrd saab Hiina end kehtestada pehmet jõudu kasutades, kui palju peaks tulevikku silmas pidades muretsema inflatsiooni pärast, mis on rohepöörde kontekstis odav ja kallis ning miks on populism kõige suurem majandusoht.
