“Pikk ette (ja MM-ile)” viimane osa on topelthea, sest stuudios on teineteise järel lausa kaks külalist! Argentina fänn Oliver Lomp, kes sündis vaid mõni kuu pärast seni viimast, 1986. aastal võidetud tiitlit, nägi nüüd lemmikute maailmameistriks tuleku lõpuks oma silmaga ära.
Millised emotsioonid teda turniiri jooksul ja finaaliõhtul valdasid ning millised valdavad nüüd, kui suurest võidust on möödas vähem kui kaks päeva? Kuidas ja miks temast üldse Argentina poolehoidja sai?
Kuivõrd uskus Lomp enne turniiri argentiinlaste võiduvõimalustesse? Kas avamängu šokk-kaotus Saudi Araabiale võttis pinged maha?
Miks ei ole aus kõneleda tiitli puhul ainult Lionel Messist, vaid ka Emiliano Martinezist, Angel di Mariast, Enzo Fernandezist? Ja milline roll oli meeskonna meistriks viimise juures peatreenerile Lionel Scalonil?
Aga muidugi ei saa ka Messist üle ega ümber. On ta nüüd viimaks kõigi aegade parim, eespool ka Maradonast ja Pelest?
Soccernet.ee erikorrespondent Ott Järvela naasis äsja Katarist kuu aja pikkusest komandeeringust. Miks jääb tema jaoks tänavust finaalturniiri igaveseks saatma sõna “aga”?
Gianni Infantino ja emiir ehk FIFA ja Katar tahtsid teha finaalturniiri enda omaks. See leidis sümboolse väljundi finaali järel turniiri parima mängija Lionel Messi õlgadele laotatud bištis. Aga kas kaaperdamiskatse ka õnnestus? Miks tituleerib Järvela otsesõnu Infantino moraalseks värdjaks?
Korralduslikult ja mänguliselt oli tegu siiski õnnestunud ettevõtmisega. Aga tuleb rõhutada, et see ei muuda olematuks viisi, kuidas niisugune turniir võimalikuks muudeti. Kumb siis kokkuvõtteks ikkagi võitis – kas poliitika või jalgpall?
