„Ma olen nii üksi jäetud, hing oli katki ja pimedad mõtted peas. Päevik aitas mind ja võiks isegi öelda, et päästis minu elu,“ meenutab Kätlyn Jürisaar oma lapsepõlve. Just see kogemus innustas teda koos Merili Ginteriga looma eneseanalüüsipäevikut. Läbi aegade erinevaid tähendusi omava päeviku kirjutamisest tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi.
Tegusad noored on veendunud, et päevikusse oma mõtteid kirja pannes on võimalik oma emotsioonid maha laadida ja sedaviisi ka stressi leevendada. „Iga päev peaks olema miskit erilist, millele oleme tänulikud. Päevikus oma päeva kokkuvõtmine aitab need kohad üles leida ning sedaviisi positiivsele keskendudes edasi minna,“ usuvad Kätlyn ja Merili, kes on nüüdseks turule toonud eneseanalüüsipäevikud Huggy nii noortele kui täiskasvanuile.
Kui nende väljatöötatud eneseanalüüsipäevikus on olemas küsimused, millele vastamine toetab vaimset tervist, siis päevikut võib tüdrukute sõnul pidada ka ilma Huggy olemasoluta – tuleb lihtsalt kätte võtta pastakas ja panna kirja, mis möödunud päevas oli head. Kindel on see, et pärast esimesi sissekandeid päevikusse läheb lihtsamaks ning esimesed sammud iseenese mõistmise teel tehtud.
Mida eneseanalüüsipäevik täpsemalt tähendab, kuidas mõjub päevikupidamine inimese tervisele, kuidas päevikupidamist alustada ning millega oma argipäevas patareisid laadida, sellest kõigest kuuleb värskest Mõttekoha saatest.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.
