„Miks on meie seadusandluses nii, et lapsepõlves toimunud seksuaalvägivalla kuriteod aeguvad?“ küsib pikaajaline haridustöötaja Vaike Kukk. Ta räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht sellest, kuidas lapsepõlves kogetud seksuaalne seksuaalne väärkohtlemine mõjutab inimesi ka täiskasvanuelus.
Vaike Kukk on ellujääja. Ellujääjateks kutsutakse neid täiskasvanuid inimesi, kes on lapsepõlves kogenud seksuaalset väärkohtlemist. Oma tegemistega püüab ta tõmmata tähelepanu oma saatusekaaslastele, nende probleemidele ja ka abivajadusele. Seda põhjusel, et päris sageli jõuab arusaam väärkohtlemisest inimesele kohale alles täiskasvanueas. Ja sellega toimetulek mõjutab inimesi igas rollis nii tööl kui kodus.
Vaike sõnul on oluline luua kvaliteetne kõigile kättesaadav tugiteenus ja mõjutada avalikkuse hoiakuid nii, et ellujääjad saaksid oma vajadustest teavitada ilma võimaliku taasohvristamise hirmuta.
Vaike on tõlkinud eesti keelde Carolyn Ainscouhg ja Kay Toon’i raamatu „Läbimurre. Abiks lapsepõlves seksuaalset väärkohtlemist kogenuile”, mis ilmus 2006. aastal ja mida jagati Eestis tasuta 6000 eksemplari. Raamatust on ilmumas uus, täiendatud, trükk, seekord koos töövihikuga.
Aga sel nädalal sõidab Vaike teemale tähelepanu tõmbamiseks jalgrattaga kodanikualgatusena Lõuna-Eestist Tallinnasse. Jalgrattaga on ta samal põhjusel sõitnud siin ka varem, lisaks ka Ühendkuningriikides. Lisaks ellujääjate häälekamaks tegemisele aitab see teda ka isiklikult – vaimse tervise trauma mõjudest taastumisel on suur osa füüsilisel tegevusel ning
Vaike avastas, kuidas talle mõjub hästi lapsepõlves meeldinud jalgrattasõit.
Enne teeleminekut leidis ta aega oma kogemuse jagamiseks ja teema avamiseks Naistelehe podcastis Mõttekoht.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.
