„See oli minu õnn, et alkoholi tarbimine oli minu jaoks pigem harjumus kui füsioloogiline vajadus,“ lausub rahulolevalt kirjanik ja luuletaja Piret Põldver, kes ühel hetkel otsustas alkoholiga teha lõpparve. Lihtsalt niisama, heast peast.
Piret lihtsalt nentis, et kogu tema täiskasvanuelu erinevaid üritusi on saatnud alkoholi tarbimine, sest see on meie kultuuris normaalne osa. „Samas on mulle alati tundunud, et alkoholi joomine pole kõige tervislikum tegevus,“ nendib ta. Seepärast otsustas ta ühel päeval katsetada, kuidas on siduda lahti sõpradega väljaskäimine klaasikesest veinist ja õllest. Ühena esimestest asjadest avastas ta, et klaasike tema käes aitab sotsiaalärevust maandada. “Alkohol asendab inimese elus midagi elementaarset vajalikku, aidates seda kogeda või tuimestades selle puudumisest tingitud ebamugavaid tundeid,” teab ta nüüd, esimestest asjadest avastas ta, et klaasike tema käes aitab sotsiaalärevust maandada. „Alkohol asendab inimese elus midagi elementaarset vajalikku, aidates seda kogeda või tuimestades selle puudumisest tingitud ebamugavaid tundeid,“ teab ta nüüd, et põhjus, miks inimene joob, tuleb välja kohe pärast alkoholist loobumist.
Et alkoholist loobumine ilma alkoholismita oli üsna keeruline, pani ta nii iseenda kui ka suure hulga inimeste kogemused samas vallas kirja raamatusse „Hoog“.
Mida täpsemalt tähendas Pireti jaoks alkoholist loobumine ja mis juhtub inimese elus siis, kui ta ühel päeval otsustab, et enam ei joo? Ning kuidas üldse alkoholi tarbimine inimese elu võib mõjutada? Sellel teemal Naistelehe podcastis Mõttekoht mõtisklemegi.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.
