Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhtimistreener ja -konsultant Hede Kerstin Luik. Hede on juba ligi 20 aastat igapäevatööks tegelenud inimeste hoiakute ja käitumise mõjutamisega, seda selle sõna kõige laiemas tähenduses. Tema baaskompetents on turunduse valdkonnast — omal ajal juhtis Hede üle 7 aasta Statoili turundustegevust, aidates Statoilil tõusta tugevaks turuliidriks. Hiljem on ta pidanud tegevjuhi ametit erinevates organisatsioonides. Kogemus teenindusorganisatsiooni, jaemüügiorganisatsiooni, loova meeskonna ja avaliku kultuurisuheteorganisatsiooni juhina koos pideva enesetäiendamisega on andnud talle põhjaliku ja praktilise vaate juhi eri rollidele. Täna viib Hede läbi meeskonnatreeninguid ja teeb juhtidega individuaaltööd erinevates valdkondades, millest käesolevas vestluses keskendume just juhi otsustamiskompetentsidele.
“Laias laastus võib otsustamise jagada kahte suuremasse kategooriasse: ühelt poolt kasutame siis sellist analüütilist ja kaalutlevat otsustamisviisi ning teisalt intuitiivset ja vaistlikku otsustamist. Vaistlikust otsustamisest rääkides pean silmas meie aju võimet teadliku mõtlemise kõrval töödelda tohutut hulka infot ka mitteteadlikult — intuitiivselt. Intuitiivne otsustamine lihtsustab meie elu oluliselt, sest info ratsionaalne läbitöötamine ja kõigi võimaluste teadlik kalkuleerimine oleks liiga koormav ja aeganõudev. Intuitsioonile ümberlülitumine käib automaatselt ja tihti märkamatult ning võtab arvesse meie varasemaid sarnaseid kogemusi. Uuringud on tõestanud, et intuitiivselt otsustades kipuvad inimesed tegema märkimisväärseid mõtlemisvigu. Jah, kui eksperdina tunneme otsustusvaldkonna teemat tõesti sügavalt, siis on kiirmõtlemisest kasu — saame otsuse langetada kiirelt ning pikemalt teemasse süüvimata. Kuid laiemalt võttes annavad objektiivsed tõendid alati parema otsustustulemuse, kui toetuda pelgalt meie eelneval kogemusel põhinevatele rusikareeglitele. Kui siit minna nüüd juhtimise juurde, siis võib öelda, et kumbki otsustusprotsess ei ole iseenesest parem või halvem kui teine. Nad mõlemad on juhile vajalikud. Oluline on ära tunda ja teadvustada, mis olukordades mina juhina saan usaldada oma intuitsiooni ehk siis oma varasema kogemuse mustrit ja mis olukordades on mul vaja rakendada pigem ratsionaalset-analüütilist otsustamist. Mured otsustamisel kerkivad esile siis, kui me tegelikult ei hinda situatsiooni kiirmõtlemise käigus õigesti, rakendame kaalutlematult oma varnast võtta kiirmõtlemise mustreid ning teeme seetõttu tormakaid ja vildakaid otsuseid. Juhtidel tasub kindlasti teadvustada enamlevinud mõttekaldeid, mis aitavad teha paremaid igapäevaseid juhtimisvalikuid. Selleks tuleb võtta aeg maha, vaadata tagasi ja mõelda läbi oma lähiaja päriselu otsused — kuidas nendeni jõudsin, kuidas oleks võinud nendeni jõuda ja mis tehtud otsuste tulemusena juhtus — ning õppida kogu protsessist läbi ensereflektsiooni.” — Hede Kerstin Luik
Kuulake ikka …
