Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegne rakenduspsühholoogia, täpsemalt suhtlemisoskuste, õppejõud ja täiskasvanute koolitaja Arno Baltin. Akadeemilisi kursusi ja koolitusi, mida Arno läbi viib, seob teemana rakenduspsühholoogia – eelkõige ametialane suhtlemispädevus – kuulamine, läbirääkimine, koostöö, grupitöö. Tema erihuviks on pikka aega olnud läbirääkimised ja läbirääkimisoskuste arendamine. Tänaseks tegeleb Arno lisaks veel ka lepitamise kui tõhusa tülide lahendamise meetodiga. Vestluse käigus puudutame lähemalt läbirääkimiste valdkonda ning kuidas meie varajane kasvukeskkond, isiksuslikud jooned, kultuuriline kontekst jt. tegurid meie läbirääkimiste stiili ja edukust võivad mõjutada.

“See, kuidas me igapäevaselt läbirääkimisi peame, on paljuski mõjutatud meie varajasest kasvukeskkonnast ja sealsetest lähisuhetest – mida me juba lapsena nägime ja õppisime sellest, kuidas meile lähedased inimesed omavahel asju arutasid ja teemasid läbi rääkisid. Alates sellest, et kõige esimene läbirääkimiste partner sulle on sinu ema; ja seda juba enne, kui sa olid sündinud. Sul olid mingid vajadused, sa andsid neist oma emale teatud moel märku ja nüüd ema, kas siis kuulas sind ja püüdis vastavalt iseennast kohandada ja sinu heaks midagi teha või siis mitte. Sealt see kõik algab. Põnev on mõelda, et meie kõige esimene läbirääkimiste partner on meile hästi lähedane inimene, praktiliselt mingi hetkeni isegi füüsiliselt eristamatu, kuna me oleme nabanööri pidi ema küljes kinni. Hetkest, kui me sünnime siia maailma, tekib neid läbirääkimiste partnereid juurde. Kuskil on isa, võib-olla on seal õed-vennad, vanaemad-vanaisad, kes kõik kokku selle vahetu kasvukeskkonna moodustavad. Igaühega on läbirääkimiste kogemus natuke erinev, igaüks neist tuleb meie ellu mingi oma lähenemisega. Selleks ajaks, kui inimene on juba täiskasvanud, on tal välja kujunenud vinge repertuaar läbirääkimiste viisidest. Ja nüüd kõige olulisem küsimus ongi, kui teadlik ma olen nendest õpitud viisidest, kuidas ma seda kõike teen? Tõenäoliselt mitte eriti teadlik. See on olnud mulle loomupärane viis oma kasvukeskkonnas toime tulemiseks ja ma ei ole pidanud seda nö kõrvalt hindama ega küsimärgi alla seadma. Aga sellest hetkest, kui inimese läbirääkimiste oskustest hakkab sõltuma paljuski ka tema tööalane tulemuslikkus ja elukvaliteet laiemalt, on otstarbekas hakata teadlikult tähelepanu pöörama oma senistele läbirääkimiste visiidele ja kas need on ka edasises elus otstarbekad ja toimivad.” – Arno Baltin

Kuulake ikka …