Eesti ülikoolides on hoogustunud neoliberaalsest ideoloogiast kantud protsessid: teaduse suurenev projektipõhisus, ülikoolide üha hierarhilisem juhtimine, teadustulemuste mõõtmine, tenuurisüsteemide rakendamine, rahvusvahelistumine ja tehnikaalade eelistamine riiklikus teadusrahastuses. Neid protsesse soodustab riigi teadusraha nappus, mille tõttu teadlased konkureerivad väheste ressursside pärast. Need arengud kujundavad ümber teadustöö olemust ja funktsioone ning süvendavad ebavõrdsust teaduses. Akadeemilised lõhed võivad olla soolised, etnilised, erialade ja teadusasutuste vahelised. Need lõhed vormivad ka teaduse sisu, kujundades arusaamu sellest, milline teadus on väärtuslik ja milline teisejärguline. Arutame, mida kujutavad endast ja kuidas väljenduvad akadeemilised lõhed Eesti teaduses, millised tagajärjed on neil teadlastele ja teadusele, mida saaks ette võtta lõhede vähendamiseks ja kes peaks seda tegema.
Arutelu juht:
Kadri Aavik (Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent), Ester Oras (Tartu Ülikooli analüütilise keemia ja arheoloogia vanemteadur)
Osalejad:
Jaan Aru (ENTA), Triin Roosalu (TLÜ), Mari Sarv (Eesti Kirjandusmuuseum), Andi Hektor (KBFI)
Korraldaja:
Kadri Aavik (Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent)
Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.
