„See, et ma olen läbi põlenud, jõudis mulle kohale aegamisi. Aga niisama aegamisi tulid ka depressioon ja ärevus, meeleolumuutused, vead töös, unehäired, sotsiaalne ärevus ja ka paanikahood,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht oma läbipõlemisest kogemusnõustaja Evelyn Valtin.
Eesti Loomakaitse Seltsi juhina töötanud Evelyn hakkas ühel hetkel märkama, et pühendab liiga palju aega tööle. Tööd muudkui kuhjusid, tööd tehes lipsasid sisse vead ning koormuse vähendamine ei õnnestunud kuidagi. Kuniks ühel hommikul, pärast öö otsa kestnud aruande kirjutamist taipas naine, et nii enam jätkata ei saa. Ta lahkus tegevjuhi kohalt ning otsustas end taastumisele pühendada.
Evelyni lugu on üsna klassikaline läbipõlemise lugu: tööpinged kuhjuvad, ühel hetkel tundub neist läbi närimine keeruline ja ühtäkki enam ei oskagi midagi ei nendega, ega ka tegemata tööst tulenevate pingete ja selle põhjustatud stressiga ette võtta. See hakkab omakorda suurenema ja probleeme tekitama lisaks tööle ka eraelulises plaanis. Ning tekib tunne, et enam ei jaksa.
Mida tähendab läbipõlemine, keda see rohkem ohustab ning kuidas nii end kui oma ümbritsevaid sellises olukorras aidata, sellest värskes saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.
