#68 Mihkel Kunnus ja Ivar Tröner, "Meie faustiline allakäik"

JAGA:

Alfred North Whitehead* on öelnud, et lääne filosoofia kujutab endast ääremärkusi Platonile**. Oswald Spengler, kelle tähtteos “Õhtumaa allakäik” ilmus eesti keeles 2012. aastal, tuleb teisest traditsioonist. “Spengler on ääremärkus Goethele,” formuleeris Mihkel õnnestunult saksa ajaloofilosoofi vaimse sugupuu (12. minut). “Goethe juures tasuks tähele panna teatud organitsistlikku ja seesmisuse mahataandamatust rõhutavat vaimulaadi,” selgitas Mihkel samas edasi, “nüüdisaegne teaduslik positivistlik*** vaade üritab kogu maailma seevastu arvude ja tõsiasjadega väliselt ära kirjeldada.”

Kuivõrd ma pole “Õhtumaa allakäiku” ise lugenud, siis pidin vestluse suunamiseks laenama struktuuri mujalt. Selleks sai Erich Helleri suurepärasest esseekogumikust “Disinherited Mind”**** laenatud saksa 19. sajandi alguse kirjamehe Gottfried Hermanni mõte, et inimvaimu ajaloo võib jaotada nelja ajastusse: 1) poeetiline; 2) teoloogiline; 3) filosoofiline; ja) prosaistlik (32. minut).

“Kui kultuurist kaob ära poeetilise hinge ideaal,” haaras sellest niidiotsast kinni Ivar (36. minut), “kui tekstid muutuvad väga asisteks, siis on see Spengleri järgi üks kultuuri allakäigu tunnustest. Poeesia on alati olnud ülimuslikus seisundis, eriti võrreldes proosaga, mis on välja kasvanud majandustekstidest.”

Kuivõrd Spengler tähistas kultuuri hingestavat poeetiliselt vahendatud algilmutust saksakeelse sõnaga “die Ursymbole” (38. minut), siis uurisin edasi, mida pidas sakslane õhtumaise kultuuri teedrajavaks ürgsümboliks. “Spengler nimetab lääne kultuuri faustiliseks,” võttis siinkohal sõnajärje üle Mihkel (41. minut), “Faust tahab kõike teada, kõike avardada, minna üle piiride, ta januneb lõpmatuse järele.” “Goethe laenud torkavad Spengleri juures kõikjal silma, teadasaamine on tema jaoks olulisem hüve kui lunastus,” sekundeeris Mihklile siin Ivar.

Hermanni skeemi järgi edasi liikudes jõudsimegi esimese tunni lõpuks proosaajastusse, mille Mihkel võttis hästi kokku sõnadega: “Füsiognoomika tardus kraniomeetriaks” (58. minut). Esimene oskussõna viitab kunstile teha näojoonte põhjal järeldusi inimese iseloomust, teine tähistab koljumõõtmist ja on põhimõtteliselt samasugune kvantitatiivne distsipliin nagu füüsika. “Arvulisus kaotab siin terviku ära,” jätkas Mihkel, “kui näoilme on mingi holistlik mulje…”, siis nina pikkus, silmade vahe jne kujutavad endast vaid läbitunnetamata arvumassiivi (võtaks mina Mihkli alustatud mõtte kokku).

Eelöeldu taustal pole vist ka väga üllatav, miks on Spengleri poeetiline ajaloofilosoofia meie ajajärgu prosaistide hulgas nii ebapopulaarne. Ivar teadis rääkida (5. minut), et Rein Raua andmetel pakkuvat Spengler huvi vaid vähese haridusega lugejatele. “Inimesi, kes räägivad meie allakäigust, peetakse üldiselt imelikuks,” harutas Ivar seda teemat hiljem (65. minut) edasi, “AK raporteerib ju iga päev sellest, et kasvavad nii inimeste sissetulekud kui ka eluiga. Mis allakäigust te siin räägite? Mõtleme aga korraks nüüd sellele lamestunud kultuuripildile, küsime, keda on meil tänapäeval panna tõeliselt suurte autorite nagu Thomas Mann ja Dostojevski kõrvale? Kui nende ajajärgu inimene vaataks meid, siis näeks ta väikeste kabinetitekstide produtseerijate armaadat… Spengleri ajal olid hariduse aluseks suured klassikalised tekstid, pisisorgeldajad ja kabinettides tolgendajad ei pääsenud üldse pildile. Nüüd on needsamad pisiartiklite vorpijad loonud suure teadusliku diskursuse, kus kogu tõeväärtus ongi nendes artiklikestes.” Ühesõnaga: Gottfried Hermanni suur visioon on tänaseks jõudnud oma loogilise lõpuni. Allakäigu põhjuste otsingul jõudsime (79. minut) klassikalise gümnaasiumi ärakaotamiseni, mille taga oli muuhulgas sellesama proosaajastu egalitaarne allhoovus.

Lohutuseks ja lõpetuseks tundub siinkohal sobiv tsiteerida meie enda suurt poeeti Heiti Talvikut:

See on Õhtumaa hing:

kui ta teisi ei söö, ei lahka,

pöördub ta tagasi ning

iseenese pistab nahka.

Luuletuse nimi on “Spenglerit lugedes” ning see on pärit aastast 1935.

Head kuulamist!

H.

——————-

* www.youtube.com/watch?v=2RFWljXaXx0&list=PLhpEK-_b7mfFMhLLaKlOtN0Po-z20SwEY&index=3

** www.youtube.com/watch?v=Y3SK4NyOgTk&list=PLhpEK-_b7mfEjYZ7H7p-TL3bxIdoeLUdB&index=8

*** www.youtube.com/watch?v=1CiKZg6vlEc&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=35

**** www.amazon.com/Disinherited-Mind-Essays-Literature-Thought/dp/0156261006/ref=tmm_pap_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1581234893&sr=8-1

Veel

Tähenduse teejuhid
Tähenduse teejuhidhttp://www.burke.ee
Edmund Burke’i Selts on kodanikeühendus, mille liikmed peavad oluliseks lääne tsivilisatsiooni alusväärtusi – üksikisiku vabadust ja vastutust, turumajandust ning riigivõimule seatud konstitutsioonilisi piiranguid.

Populaarsed

Hiljutised