Sel kevadel jõudis kauplustesse Edmund Burke’i Seltsi raamatusarja seitsmes teos: Carl Jungi “Vastus Iiiobile”*. Aprilli lõpus kutsusin ma EBS-i stuudiosse kõnealuse raamatu tõlkija Kristiina Kivili ja Ivar Tröneri. Ivar oli mul külas juba kolmandat korda. Esimesel hooajal vestlesin ma tema ja Alar Tamminguga samuti Jungist (vt #15 “Inimese lootus”**), sel kevadel oli ta saates koos Jelena Skulskajaga ning me rääkisime Anton Tšehhovist (vt #46 “Argielu ja unistused”)***.
Ütlen igaks juhuks kohe ära, et saate pealkirjas esitatud küsimus jäi üles ka pärast meie pea kahetunnist vestlust. Nii ütles Ivar kohe üsna kolmekõne alguses (6. minut): “See raamat ei lahenda ära probleemi, mis on “Iiobi raamatu” uurijaid paelunud aastasadu, see on nn teodiike küsimus: kust tuleb kuri? kas kuri on õiglane? kuidas mõtestada kurja monoteismi kontekstis?
Teodiike probleemini jõudsime vestluse 45. minutil; taas Ivari sõnadega jätkates: “Teodiike probleemi üle võib arutada lõpmatult…, aga üks vähki surev süüta laps esitab Jumala ja tema õigluse kohta rohkem küsimusi kui kõik teoloogiafakulteedid kokku: miks ta peab kannatama? miks peab inimene kannatama?”
Kuigi vastus eeltoodud küsimustele jäi õhku, noppisin mina endale sellest vestlusest üles vähemalt kolm ideed:
1. Süü ei ole mõiste, millega saab suhteid parandada (84. minut). Teiste sõnadega, me ei saa suhteid parandada üksteise süü väljaselgitamise abil. Me ei leia “Iiobi raamatust” vastust küsimusele, mida nii koledat siis Iiob õieti tegi, et Jumal teda sedavõrd hirmsasti karistama pidi. “Iiobi raamatu” üheks kõige painavamaks teemaks ongi ilmselt just süü ja karistuse ebaproportsionaalsus.
2. Eelöeldust tuleneb järgmine mõte: inimese ja Jumala suhe on äärmiselt ebavõrdne. Inimesel on raske aru saada Jumala tegudest, sest need on sootuks teises mõõtkavas. “Lambad võivad küll hundi joogivee segaseks tampida, aga suuremat kahju hundile sellest ei tõuse,” tsiteeris Kristiina 28. minutil Jungi, kui jutuks tulid inimese võimalused Jumalat “solvata”.
3. Kahest eelnevast punktist saab vististi järeldada ainult seda, et “Jumala suhted inimesega ongi mõistetamatud,” nagu Ivar seda vestluse lõpus (87. minut) ka teeb. Seetõttu tekib mõiste pühadusest, mis Leszek Kołakowski sõnul nüüd meile kättemaksu haub****. “Jung üritab Iiobi ja Jumala suhet psühhoanalüütiliste vahenditega ratsionaliseerida, aga ta jääb hätta ja hakkab kasutama ilmutuslikke pilte… aga selle ülesandega jääksime me kõik hätta,” võtab Ivar sealsamas kokku Jungi raamatu taotluse ja sisu.
Lõppkokkuvõtteks võiks mainida, et kuigi “Vastus Iiobile” ei ole vast kõige sobivam raamat Jungiga tutvuse sobitamiseks, võib lugeja, kellele siin jutuks tulnud teemad huvi pakuvad, sealt palju väärtuslikku leida. Kindlasti ei tohiks sealt oodata sidusat lugu, tegemist on ikkagi – nagu eelpool sai Ivari sõnadega öeldud – nägemusliku materjaliga. See on ilmselt ka möödapääsmatu, sest raamatu aines ise on nägemuslik kui sedagi.
Lõpetuseks soovitan kõigil kuulata Ivari vastust (110. minut) minu küsimusele, miks me üldse lugema peaksime (“Et saada sisemiselt vabaks.”)
Head vabanemist!
Hardo
P.S. Vestluse 25. minutil tuli jutuks David Bentley Harti raamat “Jumala kogemus”, mis on meil plaanis samuti oma sarjas ära tõlkida ja millele ma tahaksin siinkohal eraldi tähelepanu juhtida. Raamatu endaga võib tutvuda sellel lingil*****, siin****** räägib sellest teosest Rupert Sheldrake, kellele on meie kanalil pühendatud eraldi pleilist. David Bentley Harti raamatust on juttu nimetatud video vahemikus 46:05–48:30.
————————
* www.eksa.ee/Default.aspx?PageI…
** www.youtube.com/watch?v=M2diB…
*** www.youtube.com/watch?v=nQ1jw…
**** www.youtube.com/watch?v=oZtJP…
