Kaasahaaravas vestluses reaalsuse olemusest, milles osalesid ühelt poolt Tiibeti budismile spetsialiseerunud religiooniloolane Allan Wallace ja peamiselt kvantmehhaanikale ning kosmoloogiale pühendunud füüsik Sean Carroll, ütles esimene: “Tihti kuuleme küsitavat: kas mujal universumis leidub intelligentseid eluvorme? Vastus sellele kõlab nii: jah, Aasias leidub?”*
Wallace viitas oma küsimusega asjaolule, et viimastel sajanditel on kogu maailmas peetud ülimuslikuks üht kindlat elule ja reaalsusele vaatamise viisi – õhtumaadest alguse saanud empiirilist teadust.
Möödunud aasta detsembris kutsusin ma silmaringi avardamise eesmärgil Kuku Raadio Tartu stuudiosse kaks orientalisti: Märt Läänemetsa ja Peeter Espaki. Kõigepealt üritasime idamaid pisut kaardistada. Selle tegevuse käigus selgus näiteks kõnekas tõsiasi, et Hiinas anti juba paar tuhat aastat tagasi välja väga põhjalik kultuuri- ja etnogeograafiline entsüklopeedia “Mägede ja merede raamat”, kus olevat ära märgitud ka Balti meri ja selle rannikuriba.
Seejärel rääkisime idamaade viie peamise regiooni – Lähis-Ida, India, Hiina, Indo-Hiina ja Sise-Aasia – usundiloost ja loomismüütidest.
See oli taas üks huvitav pärastlõuna.
H.
——————-
* www.youtube.com/watch?v=pLbSlC0Pucw&t=2514s (vt 41:00–42:00).