“Langus, allakäik, praak ei vääri iseenesest hukkamõistmist: ta on elu, elu kasvu paratamatu tagajärg. Dekadentsinähtus on sama vajalik kui elu mistahes tõus ja edasiliikumine: teda minema pühkida pole võimalik. Vastupidi mõistlik on talle jätta tema osa…
Kõigi sotsialistlike sotsialistlike süstemaatikute häbiks arvavad nad, et võib leiduda tingimusi, ühiskondlikke kombinatsioone, mille puhul enam ei kasvaks pahe, haigus, kuritegu, prostitutsioon, häda… Aga see tähendab elu hukkamõistmist… Nooreks jäämine ei ole ühiskonna võimuses. Juba oma jõulisimas seisundis peab temas tekkima prahti ja laguaineid. Mida energilisemalt ja julgemalt ta edeneb, seda rikkalikum saab olema tema ebaõnn, väärareng, seda lähemal on tema allakäik… Vanadust ei likvideerita institutsioonide abil. Haigust samuti mitte. Ka mitte pahet,” kirjutab Friedrich Nietzsche dekadentsi mõistest.
Dekadentsist ja Nietzschest me Leo Luksi [2] ja Jaanus Soovälja [3] salvestatud jutuajamises rääkisimegi.
Head uudistamist!
H.
———————————————
[1] youtu.be/j2keXGdINog?si=KqWsS…
[2] youtu.be/PgIsergEth8?si=gtkvj…
[3] youtu.be/Huy1y4yjY54?si=7v-mQ…
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
