“Teiste ekstreemaladega ei kaasne vahetu füüsiline oht, vaid valu. Vaatame näiteks ühte ultramaratoni. Üleameerikalise Võidujooksu pikkus ületab 4800 kilomeetrit ja seda joostakse 64 päeva järjest.
Jalgratturitel on sarnaseks jõuprooviks RAAM (Race Across America), kus läbitakse 4900 kilomeetrit läänerannikult idarannikule ja mis on tõenäoliselt maailma kõige pikem ja raskem jalgrattavõistlus. Sellel võidusõidul ei ole ametlikke puhkepause ning kell tiksub stardist finišini. Kes tahab võita, peab olema valmis väntama 24 tundi päevas üle mäekurude ja läbi kõrbete, jääkülmas vihmas ja põletavas kuumuses. Magamatus, pidev pingutus ja konkurentide surve võtavad võistlejatelt viimase välja.
Samasuguse valuga peavad hakkama saama need, kes osalevad 220-kilomeetrilisel vahepuhkusteta Badwateri ultramaratonil, mille rada kulgeb California Surmaorus. See võistlus peetakse juulis, kui temperatuur võib küündida 54 kraadini Celsisuse järgi. Üks jooksjatest, Kirk Johnson, kutsus seda kogemust “portaaliks” teise sfääri: “Kui kuskil on koht, kus inimese füüsiline suutlikkus, aga ka selgitusvõime, mõistus ja teadus oma piiride vastu põrkuvad, siis on see seal. Badwater oli see paik, kus ma võisin uurida, mida me endast tegelikult kujutame, mis paneb meid liikuma ja mis sunnib meid peatuma. Võib-olla ei ole spirituaalsus päris see sõna, mida ma vajan, aga minus on piisavalt usklikku ja otsijat, et mõista… et kuskil on tee, mis viib mu eesriide taha ja võimaldab mul puudutada midagi, mis jääb minust väljapoole. Kohta, kus valu ja transtsendents on omavahel niivõrd läbi põimunud, et sel lihtsalt peab olema mingi tähendus,” kirjutab Rupert Sheldrake veel seitset vaimset praktikat tutvustavas raamatus “Viisid, kuidas minna edasi” [1], mille esimene peatükk kannab pealkirja “Spordi spirituaalne pool”.
Spordi spirituaalne pool oli ka 107. vestluse lähtekohaks, kus mu jutukaaslasteks olid maratonijooksjad Raivo Alla ja Ülo Niinemets [2]. Raivo lõpetas möödunud aasta Eesti meistrivõistlustel kolmandana, Ülo viis samal võistlusel oma isikliku tippmargi alla kolme tunni.
Vestluse pealkiri tuleb 103. minutilt: “[Wayne] Gretsky isa, kes teda treenis, kõige parem soovitus olevat talle olnud: “Liigu sinna, kuhu litter jõuab!” Mitte sinna, kus ta parasjagu on. See on kõige lühem imperatiiv.”
Head uudistamist!
H.
————————————
[2] teejuhid.postimees.ee/7160717/ulo-niinemets-kas-puhtam-on-ka-jahedam
