#2 Gustav Liblik - Krüptorahad

Gustav töötab ettevõttes Change ja on seal tootearenduse juht. Change viis eelmisel suvel läbi ICO (initial coin offering), millega kogus üle 17 miljoni dollari. Change’i missioon on muuta krüptoraha ja finantsteenuste kasutamine lõppkasutajale võimalikult lihtsaks. Kutsusin Gustavi saatesse, et rääkida lahti rahamaailma ja lähemalt krüptorahaga seonduvad teemad, samuti teeme juttu plokiahela tehnoloogiast.

Tehnoloogia mõju rahale

Gustavi esimene kontakt krüptoga oli smart contract’ide kaudu. Smart contract (1) ehk nutileping võimaldab inimestel sõlmida kokkuleppeid ja reguleerida tegevusi selliselt, et kolmandat osapoolt lepingu või kokkuleppe kinnitamiseks vaja ei lähe.

Andreas Antonopoulus, kes on viimastel aastatel elanud ainult krüptorahadest, Joe Rogani saates (2).

Maailm liigub peer to peer (3) ehk inimeselt inimesele lahenduste suunas. Taksonduses on laineid löömas Uber ja Taxify, hotellinduses AirBnB. Oleme jõudmas faasi, kus juba usaldame peer to peer lahendusi, ning ka krüptorahad baseeruvad just peer to peer põhimõttel.

Tehnoloogia kiire areng on esile toonud fenomeni, mida nimetatakse Disruption ehk raputus. Disruption tähendab, et mingi uus lahendus või innovatsioon muudab suuremal määral konkreetset turgu või ärisektorit.

Plokiahel/blockchain

Plokiahela ehk blockchain tehnoloogia. Plokiahel ise on uut tüüpi andmebaas, kus info on talletatud plokkidesse kronoloogilises järjekorras; selles andmebaasis on võimalik pidada asjade üle arvet.

Plokiahel on ainult üks tehnoloogia mitmest, mis muudab Bitcoini huvitavaks – teisisõnu Bitcoini taga on mitu tehnoloogiat.

Esimene neist on andmebaas, mis on talletatud tuhandetes arvutites üle kogu maailma ja see andmebaas on kõikides arvutites ühesugune.

Teine tehnoloogia, mida Bitcoin kasutab on konsensuse algoritmid. Need algoritmid tagavad selle, kellel ja kuidas on õigus sellele andmebaasile ligi pääseda ja seal muudatusi teha.

Kolmas tehnoloogia on mänguteoreetiline võistlus, kus võrgus osalejad võistlevad selle üle, kes seda andmebaasi saavad täiendada. Seda tegevust nimetatakse kaevandamiseks.

Neljas tähtis osa on kaevurite motiveerimine autasusüsteemi kaudu.

Kõik Bitcoini tehingud, mida on 2009. aastast saati tehtud, on jälgitavad ja avalikult kättesaadavad. See kehtib ainult avalikele plokiahela süsteemidele.

Põhjamaade suurim plokiahelale pühendatud konverents Moontec (4).

Plokiahela potentsiaalne kasutusala on nii lai, et see pakub huvi nii arstidele, juristidele, finantssektori inimestele kui ka loomeettevõtlusega seotud inimestele.

Plokiahela tehnoloogia kasutamise näiteid:

GOLEM (5) superarvuti, kus inimesed saavad oma arvuti vabajõudlust rentida teistele inimestele üle maailma ja saavad selle ees tasutud GOLEMI Token’iga.

Augur (6) on panustamise keskkond, kus on võimalik erinevatele sündmustele panna panuseid; kui sinu panustatud tulemus realiseerub, saad sina tasu selle eest Auguri Token’is.

Plokiahela tehnoloogia on oma arengult sama kaugel, kus internet oli aastal 1994.

Bitcoin ja Ethereum

Hetkel võimaldab Bitcoini maksevõrk teha sekundist neli kuni viis tehingut. VISA ja Mastercard suudavad sekundis teha paarkümmend tuhat tehingut.

Terve Bitcoini kood on avatud ja iga inimene saab sellele ligi ehk ta on avatud lähtekoodiga projekt. Bitcoini ehitamine käib avatult ja kaasavalt. Innovatsioon toimub äärtes ehk igaüks võib tulla ja pakkuda uue lahenduse probleemile või funktsionaalsuse. Pikemas perspektiivis võidab kindlasti avatud lähtekoodiga lahendus.

Digitaalse raha loomist katsetati juba 2009. aastal, aga see toimis alati lokaalses serveris, s.t ta oli äärmiselt kergesti haavatav ja suletav.

Bitcoini üks peamisi võlusid on see, et seda ei saa välja lülitada. Ta on hajutatud ehk detsentraliseeritud süsteem.

Bitcoin (7) ja Ethereum (8) on kaks täiesti erinevat asja. Bitcoin on maksevõrk, Ehtereumi võrku saab tööle panna kõik võimalikud teenused maailmas, mis töötavad interneti kaudu. Lokaalsete serverite vajadus puudub. Ethereumi võrk ja selle kasutajad hoiavad kogu Ethereumi peale ehitatud tarkvara üleval.

Ripple’i-nimeline (8) krüptoraha pole suunatud inimeste vahelistele tehingutele, vaid on peaks muutma traditsioonilise finantssektori infrastruktuuri oluliselt tõhusamaks ja kiiremaks.

On veel erinevaid privaatseid krüptorahasid nagu Monero (9) ja Zcash (10). Privaatsete krüptorahade ülekandeid vastupidiselt Bitcoinile ei saa jälgida.

Bitcoinil väärtus tuleneb sellest, et inimesed usuvad tema väärtusesse. Bitcoini ei saa juurde toota ja aastaks 2140 on kõik 21 milhonit Bitcoini jõudnud ringlussesse.

Krüptorahade kasutamine

Krüptorahade ostmine, kasutamine ja saatmine on praeguselt hetkel keeruline. Change’i (11) missioon on muuta inimesele, kes krüptorahadega tutvuda soovib, see esimene samm võimalikult lihtsaks.

Change’il on valminud äpp Androidi (12) ja iPhone’i (13) jaoks, praegusel hetkel on Change’i äppidest võimalik krüptorahasid mugavalt osta.

Krüptorahakotist võib mõelda kui pangakontost. Krüptorahade puhul oled sa aga iseenda pank ehk sul on täielik kontroll oma raha üle.

Challenger Bank äpid võimaldavad luua endale pangakonto telefonitsi, ilma et inimesed peaksid pangakontorisse kohale minema. Sellistel finantslahendustel on meeletu potentsiaal arengumaades, kus suurel hulgal inimestel puudub ligipääs finantsteenustele.

Parim allikas, kust krüptorahade kohta informatsiooni saada, on Twitter.

Kõigil krüptorahadel baseeruvatel teenustel ja detsentraliseeritud ning hajutatud platvormidel on oma token või coin. Iga token on lahutamatult selle teenusega seotud ja token’itega saab kasutada konkreetset teenust, mida see platvorm pakub.

ICO (Inital Coin Offering) on sündmus, mil kasutajad ostavad loodava ettevõtte või teenuse token’eid või coin’e. ICO on hea viis, kuidas saada esimesed kasutajad platvormile.