#1 Indrek Lepik - Uus meedia

Indrek töötab ajakirjanikuna Eesti Rahvusringhäälingus. Indrek teeb Vikerraadios saadet nimega Reporteritund, ühtlasi võib Indrekut kohata teleekraanil, Aktuaalses kaameras või hommikuti Terevisioonis. Kutsusin Indreku Ring Podcasti esimeseks külaliseks, et rääkida lahti mis asi see podcast (taskuhääling) oma olemuselt on, rääkisime ka vanast ja uuest meediast, uudistest ja ajakirjandusest üldiselt.

Podcast ehk taskuhääling

Indrek jõudis oma esimese podcastini juba 2006. aastal. Viimase 12 aastaga on see meedium läbi teinud tohutu arengu ja kõigi eelduste kohaselt on suuremad mäed alles vallutamata. Podcastinduse käekäigust ja ajaloost esimeses saates räägimegi.

Podcast valiti 2005. aastal aasta sõnaks. Podcast on tuletatud sõnadest iPod ja broadcast, esimesed podcastid laeti üles Apple’i iTunesi platvormile.

Indreku esimene podcast oli The Guardiani jalgpallipodcast (1), mis on on üks maailma kuulatumaid jalgpallile pühendunud podcaste.

Eestikeelne vaste podcastile on taskuhääling, mis ei ole aga väga käibesse läinud ja mis ka väga ei ütle konkreetselt, millega tegemist on.

Eestikeelne vaste broadcastile on ringhääling, ehk podcast on hääling, mis tuleb sinu taskusse.

Järelkuulamine on abivahend mõistmaks, mis see podcast on, aga lõppkokkuvõttes on ta audioformaadis uudistesaade, jutusaade või mõni omaette jutuvestmise žanr, ehk kokkuvõttes on podcast väga mitmekülgne asi.

Podcasti tootmisel ei ole konkreetseid piire, sa võid sellega teha, mida tahad, ja põhiline erinevus klassikalise raadiosaatega on see, et sul ei ole nii nimetatud ajaaknapiirangut.

Podcaste on hea kuulata päevaste n-ö mõttetute tegevuste ajal, süüa tehes, koristades, tööle või kooli minnes, trennis olles jms. Võimalusi on palju, millal oma aega efektiivsemalt ära kasutada.

Peamised podcastide kanalid on iTunes (2) ja Soundcloud (3), mobiilidel iOS’i native Podcast äpp, Androidil Google Play ja Castbox (4).

Storytelling podcastid/dokumentaaljärjejutud/jutuvestmispodcastid on viimastel aastatel esile kerkinud uus žanr. New York Timesil on väga edukas podcast The Daily (5), mis võtab enamasti ühe konkreetse päeva põhiloo, mis on Timesis olnud ja laiendab seda. Helistatakse allikad läbi ja mängitakse see lugu uuesti ette, aga selle inimemotsiooniga, mis on ühe hääle taga.

Üks edukamaid storytelling-podcaste USAs on StartUp podcast (6), mille õigused Hollywood ära ostis ja millest telesari tehakse.

Eesti podcastidest on edukaimad 7Blaze turunduspodcast (7), parima podcasti auhinna võitnud Tussisööjad (8) ja Tarmo Richard Klampi poolt tehtav Lainel (9) podcast lohesurfist, surfamisest ja elust.

Iga neljas inimene USAs kuulab igakuiselt podcaste (10), Äripäeva raadio sõnul on eestlastest podcastide kuulajate arv sama (11).

Joe Rogan (12) on podcastide maailma superstaar, kellest on saanud suurima haardega intervjuueerija.

Uus meedia ja vana meedia

Platvormid nagu Youtube on viimaste aastate jooksul küpsenud ja tänu tehnoloogia kättesaadavusele on viimasel ajal hakatud palju kvaliteetset sisu tootma.

Väga paljud edukad podcastid on välja kasvanud traditsioonilistest meediamajadest. USA üks populaarseimaid podcaste This American Life (13) on välja kasvanud avalik-õiguslikust raadiost.

Uus meedia ei ole kammitsetud meediumist, tekst ei ole piiratud lehe suurusega, podcast/saade ei ole piiratud eetriaknaga. Tehnika odavnemine on demokratiseerinud selle maailma ja palju rohkem inimesi saab teha ja katsetada.

Erisus uue ja vana meedia vahel tuleneb sellest, mida on võimalik teha tulenevalt konkreetsest platvormist, kus seda sisu edasi antakse.

Sisu on liikunud sinna, kus on lugeja ja vaataja. 15-aastane noor lineaarset televisiooni ei vaata, aga ta võib tundide mõttes vaadata videomaterjali internetist samaväärselt või rohkemgi.

Meedia on platvormistunud ja dimensioonid on muutunud — pole enam üknsnes raadio, televisioon ja ajaleht. On näiteks Postimehe platvorm, Youtube’i platvorm, Twitteri platvorm jne. Erinevad platvormid, kus on praktiliselt kõik olemas, mistõttu tekib tahes-tahtmata n-ö platvormilojaalsus.

Uus trend USAs on seletav ajakirjandus, üks esimesi suurtest oli Vox (14). Vox hakkas selgitama uudiste puhul tausta ja seda, miks see oluline on. Teine prominentne tegija on Axios (15), mis on samamoodi uudiste tegemisele lähenenud täiesti teistmoodi, nad ei esita klassikalisi uudislugusid, vaid, kui midagi juhtub, selgitavad nad, mis juhtus ja miks see oluline on. BBC Global News podcast (16) ilmub iga 12 tunni tagant ja on üks populaarsemaid uudistekokkuvõtte podcaste.

Vlog ehk videologi. Vlogger on inimene, kellega vaatajal tekib isiklik suhe ja sõltuvalt teemast nad mõtestavad ümbritsevat maailma. See on sarnane fenomen USA õhtuste jutusaadetega. Youtube’i vlogger on noore inimese jaoks oluliselt arusaadavam ja temaga on võimalik samastuda.

Reddit (17) on globaalne foorum, foorumite foorum ja nagu nad ise ennast kirjeldavad front page of the internet. Redditi keskne süsteem seisneb selles, et keegi postitab lingi ja kasutajad saavad sellele anda kas poolt- või vastuhääle, millest tulenevalt see postitus tõuseb lehel ülespoole või langeb allapoole. Kõige populaarsemad postitused lähevad Redditi esilehele. Reddit on külastatavuselt top 5 lehekülg maailmas.

Erinevaid subredditeid: Soccer (18), The Donald (19), Pictures (20), Ask historians (21), Ask reddit (22), World news (23), NBA (24), Ask me anything (25)

Uudised ja ajakirjandus

Võltsuudised ehk fake news on teadlik desinformatsiooni levitamine ehk teadlik valetamine, teadlik tõe moonutamine.

Uudise usaldusväärsuse veendumises tuleb vaadata, kes on selle konkreetse uudise tootja. Kui uudistetootjal puudub baasinformatsioon, mis ettevõttega on tegu, kes on peatoimetaja ja kes toimetusse kuuluvad, siis see on hea indikaator, et tegemist ei ole usaldusväärse allikaga.