Laulu aluseks on Ann Beileri sõnad ja viis Järva-Madise kihelkonnast, kirja pannud 1910. a. Peeter Penna ja Voldemar Rosenstrauch (EKM ERA, EÜS VII 1606 (124), EKM ERA, EÜS VII 1501/90 (364).
Laul on mehe eneseirooniline pöördumine külma poole: “Küsi, külm, kus on minu kuub ja kasukas ja miks ma niiviisi külmetan, ah? Kas sellepärast, et suvi on möödas? Ega ma kaua külmeta, lasen eidel-taadil tuua uued, vanad jäid ju kõrtsi võla katteks. Ja pealegi, mu uus maja saab kohe valmis, siis kütan sauna kuumaks ja sinu, külm, jätan ukse taha. Mina aga istun saunas, viskan leili ning naeran su üle, va külm.”
