Laulu aluseks on Matthias Johann Eiseni poolt eri kihelkondade lauludest kokku seatud ja hiljem Ülo Tedre toimetatud tekst. Viisi on laulnud Jüri Veissmann Kadrina kihelkonnast, selle panid kirja Karl Viljak ja Karl Voldemar Rosenstrauch 1913. a. (EKM ERA, EÜS X 2535 (82))
Laul suurest härjast ja tema tapmisest on tõenäoliselt üks vanematest regilauludest. See on ühtviisi tuntud nii Soome ja Karjala kui Eesti aladel. Suure härja laulu on püütud tõlgendada nii rituaalse, kosmilise kui ka kalendrilauluna, tuues paralleeliks nii soomlaste kekri-pidustusi kui ka araabiamaade müütilisi härg-jumalusi. Laulus jutustatud müüt seostub ka Suure vankri tähtkujuga, kus võib aimata vankrit, mida veavad härg ning tema paariline – hunt.
Järellauljad on: Tiit Saare, Kalmer Kaasiku, Jaan Sarv, Lauri Õunapuu ja Jako Reinaste
