Õnnetu saatusega luuletaja Marie Heiberg karjatas kord: “Minge ära, kuradid! Ma tahan üksinda olla, et tühjendada musta, kibedat elukarikat toredalt ja põhjani…” Tunne, et oleme langenud vaimsesse auku ega suuda end seinu mööda päevavalgusesse vedada, võib olla tuttav ühel või teisel eluetapil paljudele. Võime kutsuda seda Risti Johannese sõnadega “hinge pimedaks ööks” või Carl Gustav Jungi kujundit laenates “öiseks merereisiks.
Ööülikool. TÜ usuteaduskonna religiooniantropoloogia magister Heili Sepp
JAGA:
Õnnetu saatusega luuletaja Marie Heiberg karjatas kord: “Minge ära, kuradid! Ma tahan üksinda olla, et tühjendada musta, kibedat elukarikat toredalt ja põhjani…” Tunne, et oleme langenud vaimsesse auku ega suuda end seinu mööda päevavalgusesse vedada, võib olla tuttav ühel või teisel eluetapil paljudele. Võime kutsuda seda Risti Johannese sõnadega “hinge pimedaks ööks” või Carl Gustav Jungi kujundit laenates “öiseks merereisiks.
Veel
Populaarsed
