Mõttekoht, Osa 91: "Surma aktsepteerides on võimalik elada õnnelikumalt"

„Olen elus olnud mitmeid kordi surmaga silmitsi ning üllatunud, kui olen ikkagi ellu jäänud. Alles siis, kui ütlesin järsult endale, et ma ei taha surra ja ma ei suregi, mõistsin, et ma ei ole oma elu senini päriselt ja mõnuga elanud,“ räägib tänases Naistelehe podcastis leinanõustaja Meeli Laane.

Isiklikud kogemused on ka need, mis panid Meelit looma MTÜ Kuula leinajat ning alustama leinajate toetamist. Tema sõnul ei tähenda lein ilmtingimata vaid kalli inimese kaotust, see võib tekkida ka lemmiklooma või endise elu kaotuse puhul, samuti pärast suhte purunemist. Kuid olgu põhjus, milline tahes – inimese toetamine sel ajal on oluline. „Ka praeguses sõjakontekstis räägitakse, et tugi, mida inimene saab kriisi ajal, on kõige olulisem – see määrab, kuidas ta järgmisel aastal toime tuleb,“ lausub Meeli.

Leina kõrval on võtnud ta oma südameasjaks ka surmast rääkimise, sest naine on veendunud – surm võib olla inimese elu liitlane. „Surm on loomulik osa meie elust ning seda aktsepteerides on võimalik elada õnnelikumalt,“ kinnitab ta. Surma liitlasena võtma õpetab ka seminar, mille kohta leiab lähemat infot MTÜ Kuula leinajat kodulehelt.

Värskes saates räägibki Meeli leinast ning sellest, kuidas kaotustega ja muutustega toime tulla ning luua uut ajastul, mil uue loomine ei tundu võimalik. Praktilisi näpunäiteid rasketel hetkedel toimetulekuks saab siit ka.

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.