Juuli keskpaiga KV.EE kinnisvara-podcast’is räägime eluasemetehingute finantseerimisest. Laenuturu infot jagab Swedbank’i eluasemelaenude valdkonna juht Anne Pärgma. Vestlust juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.
Laenuandjate üldine vaade kinnisvaraturule on positiivne. Tehinguid on palju, kuid laenude mahud on laenukäibega võrreldes mõistlikud. Suuri sisemisi probleeme ei ole ei Eesti majanduses ega kinnisvarasektoris.
Eluasemelaenu taotlemisel on esmaselt tähtis laenuvõtja maksevõime. Maksevõimest sõltub laenu suurus. Minimaalne sissetulek laenu taotlemiseks on 700 € ühe ja 950 € kahe inimese puhul.
Laenu võivad taotlema tulla ka ettevõtjad. Sellisel juhul hindab laenuandja ettevõtte aruandeid. Aruannete puhul pööratakse tähelepanu sellele, kas ettevõte on võimeline tagama ettevõtjale piisava sissetuleku, millest jätkub nii igapäevasteks kulutusteks kui laenumakseteks.
Tavapärane omafinantseeringu määr on 15%. Kredex’i lisatagatise kasutamine võimaldab omafinantseeringu määra vähendada 10% peale. Omafinantseeringu puudumisel võib noor mõelda näiteks vanematele kuuluva kinnisvara lisatagatisena kasutamisele. Naabrimehe kinnisvara lisatagatiseks pakkumisele tuleb laenuandjalt vastuseks kindel ei.
Maksimaalne eluasemelaenu pikkus on 30 aastat, keskmine laenu pikkus on ligikaudu 20-25 aastat. Pikem laenuperiood võimaldab küll madalamat igakuist laenumakset, kuid tähendab laenuvõtja jaoks suuremat intressikulu.
Eluasemelaenude keskmine intressimäär on ligikaudu 2%. Eelkõige laenutaotleja maksevõimest tulenevalt võib intressimäär olla ka mõnevõrra madalam või kõrgem.
Ühel laenuvõtjal võib olla mitu eluasemelaenu – piiriks on taas maksevõime. Aastate jooksul on eluasemelaenu lepingus tulenevad eluasemelaenuga ostetava vara üürileandmise reeglid pisut leevenenud. Täpse regulatsiooni selgitamiseks tasub uurida sõlmitud laenulepingut.
Laenutaotleja jääb laenuta peamiselt põhjusel, et laenutaotlejal on aktiivseid võlgnevusi. Samuti võib inimese laenuta jätte madal maksevõime. Siit tuleb soovitus enne laenu taotlemist võlgnevused likvideerida. Samuti on mõistlik perekonna eelarve kriitilise pilguga üle vaadata, ega soovitud laenusumma liiga suur tükk ei ole.
Vahendustegevuse protsessis on maakleritel mõistlik kinnisvaraostjatelt uurida, kas laenuvõtjal on juba indikatiivne laenuotsus olemas. Kui seda ei peaks olema, on kinnisvaraostjal mõistlik laenuandjaga konsulteerida. See aitab tehinguni jõudmise protsessi sujuvamaks ja kiiremaks muuta.
=============================
Kuula KV.EE kinnisvara-podcast’i, kus laenuturu teemadel vestlevad Swedbank’i eluasemelaenude valdkonna juht Anne Pärgma ja kinnisvarakonsultant ning -koolitaja Tõnu Toompark.
Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile [email protected].
# Telli podcast enda podcast’i äppis
# Pane laik ja jälgi KV.EE Facebook’i lehte www.facebook.com/kinnisvaraportaalKVEE
# Vaata podcast’i videona KV.EE Youtube’i kanalil www.youtube.com/user/KVEEvideo
# Värske podcast’i leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO www.kv.ee/rbo
