“Kinoveebi Jututuba” on taskuhääling, kus kino Artis programmijuht Ra Ragnar Novod, Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod ning kultuurikriitik Raiko Puust võtavad igal nädalal läbi uued filmid ja seriaalid ning ka olulisemad filmiuudised.
Alates tänasest on kinodes uus Eesti film „Tulilind”, kutsusime saatesse režissöör Peeter Rebase ja peaosalise ning kaasstsenaristi Tom Priori. Esilinastused on meil juba toimunud, arvustused on ilmunud, seega esmamuljeid on võimalik igal poolt lugeda, kuid siin oli eesmärk minna veidi sügavamale ja detailsemaks. Kuna Tom Prioril polnud stuudios palju aega, siis jagamise saate kaheks – esimene osa on inglise keeles ning peale Tomi lahkumist teeme edasi eesti keeles.
Sisukord:
0:00 Peeter Rebase ja Tom Priori intervjuu (inglise keeles)
19:26 Intervjuu Peeter Rebasega (eesti keeles)
Saates uurime tegijate käest nende emotsioonide kohta filmi kodumaal näidata ning arutame küsimusi, et kas nad planeerisid filmis muuta peategelane Romaniks, sest ta on keerukam karakter kui Sergei. Kuna film põhineb tõsielulistel ainetel, tahtsime teada, et kas iga moment on tegelikult juhtunud või on nad midagi kunstilistel kaalutustel midagi juurde lisanud. Siit saime teada, et filmi teises pooles kui kaks meest elavad koos ühes korteris, siis tollel ajal keegi ei kahtlustanud midagi, sest sõbrad lihtsalt elavad koos.
Filmis on palju asju, millest minnakse kiiresti üle, seega uurime, et miks midagi välja lõigati ja kas on olemas ka mõni teine pikem ja detailsem versioon. Arutame filmi 4,2 miljoni euro suuruse eelarve üle ning kas see summa oli koheselt ka plaanis. Muidugi ei saa vältida Covid-19 muresid ning kuidas juhtus nende idee linastuda koos internetis ja kinos. „Muidugi tavalisel ajal eelistame kino, kuid praegusel ajal on see mõistlikum lahendus.”
Tom räägib enda kõige raskemast stseenist filmi juures ning kuidas ta selle jaoks ette valmistas. „Ma teadsin filmimise ajaks iga stseeni nii hästi, et see kõik tundus juba loomulik. Ma harjutasin ja hoidsin asju sees kuni tuli moment kõik välja lasta.”. Tom lisab, et leina näitamise juures nad arutasid küsimuse üle: kuidas võivad erinevad inimesed reageerida kõige lähedasema inimese surma peale. Vastuseks võib olla ka lihtne „Oh!”.
Aktsentide ja keele valiku kohta saime teada, et inglise keel oli ainukene valik puhtalt leviku ja võimaliku kassaedu pärast. Aktsentide juures kasutati treenerit, kes inglise keele rääkijad viis vene keele poole ja teised rohkem inglise keele poole, kohtudes kusagil keskel.
Peeter Rebane räägib improvisatsioonist, kus valitud asukohad inspireerisid parimaid mõtteid visuaalselt ilusa filmi juures ning kiidab Mait Mäekivi oskuseid. Räägime „Tulilind” alugusest – kuidas jõudis lugu Peetri kätte ning kuidas Peeter kohtus Tom Prioriga, millest tegelikult kõik algas. Tänaseks on film enne meid linastunud ainult festivalidel ning on juba teinud 29 ja 18 festivali on veel ees.
Meie küsimuse peale, et kuidas Venemaa kriitikud loo vastu võtsid, saime teada, et seal tehti 93 arvustust, millest 92 negatiivsed. „Siin tuleb eristada, kuidas nad inimesena vastu võtsid ja kuidas nad kirjutasid. Meil oli tükk tegemist, et saada inimesi üldse kirjutama. Seal ei julgeta teemat puudutada.”. Mosvas toimunud festivalil oli 147 teost, millest ainult 2 olid keelatud armastusest ning teine eemaldati enne kui jõudis üldse linastuda.
Ideele, et kas see kõik oli seda väärt, Peeter Rebane vastab: „Peale esilinastust fuajees tuli üks ema minu juurde koos oma keskkooliealise pojaga ja….ja see oli seda väärt!”.
Täispikas intervjuus räägime huumorist, Eesti teistest näitlejatest, plaanidest edasi levitada ja palju palju muud!
