Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Teemaks on sel korral vastupanu muutustele. Tänases episoodis sukeldun sügavale käitumisharjumuste muutuste keerukusse. Toetudes Harvardi ülikooli professorite Robert Kegan’i ja Lisa Lahey’i poolt loodud “Immunity to Change” raamistikule, püüan selgitada, miks inimesed sageli oma käitumisharjumusi muuta ei suuda, seda isegi hoolimata siirast soovist ja päris tahtest. Episoodis käsitlen, kuidas meie alateadlikud uskumused ja senine identiteet võivad osutuda isikliku ja professionaalse arengu takistusteks ning kuidas nendest uskumustest teadlikuks saada ja nad muutusi toetavaks jõuks pöörata.
“Paradoksaalsel moel oleme inimestema ülikehvad soovitud muutuste elluviimisel. Kui tõesti soovime kestlikke muutusi oma ellu kutsuda, siis peame kõigepealt mõistma ja teadvustama alateadlikke uskumusi, mis meid vanades mustrites kinni hoiavad. Nii näiteks võivad nö vana kooli juhid isegi ratsionaalsel tasandil aru saada, et kogu tiimile oleks elutervem ja kasulikum, kui nad rakendaksid kaasavamat, hoolivamat ja arengule suunatud coachivat stiili, kuid neid takistab alateadlik uskumus, et nn tugevad juhid nii ei tee – see on pigem nõrga juhi tunnus. Sageli ei luba sedalaadi alateadlikud uskumused neil päriselt väljuda oma senisest jõulisest käitumismustrist. Sellised uskumused mõjutavad nende arusaama heast juhtimisest kuskil sügaval identiteedi tasandil, hoides neid tagasi kaasavama juhtimisstiili poole liikumast. Nad isegi ei suuda endale lõpuni teadvustada, et see ongi põhjus, miks nad vanades mustrites jätkuvalt kinni on. Eduka muutuse võti aga peitub just sedalaadi uskumuste pinnale kergitamises ja teadvustamises ning selle kaudu uute, teadlike valikute tegemises, mis suunavad meid soovitud tulevikunägemuse poole.” – Veiko Valkiainen
Kuulake ikka …