Minu seekordseks vestluskaaslaseks on verivärske Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land. Varasemalt oli Tiit ligi kümme aastat Tallinna Ülikooli rektor. Aastatel 2000–2006 oli ta Stockholmi Ülikooli teadur ja neurokeemia dotsent, aastast 2007 Tallinna Ülikooli keemia professor ning aastatel 2008–2011 oli ta Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi direktor. Räägime Tiiduga tema juhiks kujunemise loost ning juhtimispõhimõtetest, mis tema tegutsemist ja käekirja ilmestavad. Märksõnad, mis minu jaoks vast kõige enam kõlama jäid olid paljuski seotud avatuse, meeskonna olulisuse ja üldse laiema koostöö väärtustamisega.
“Üks märksõna, mis mulle on oluline ja mille alusel mind on kirjeldatud, on meeskonnamängija. Ma olen kaasav ja avatud meeskonnamängija ning usun, et seda tunnetavad kõik. Kui me räägime minu senisest juhtimismudelist Tallinna Ülikoolis, siis seda iseloomustas võimalikult madal hierarhia. Tavamõistes tähendas see muuhulgas ka seda, et oli võimalik nii rektori kui ka prorektoritega tulla erinevatel teemadel alati rääkima. Akadeemilised organisatsioonid on reeglina pigem konservatiivsed, kus nt rektorit või akadeemilist personali tuleb kõnetada kui professor see ja teine või rektor see ja teine, mitte kui Tiit või Priit või Katrin või Eve. Tallinna Ülikoolis aga on see kultuur pigem ikkagi avatum ja omavahelist mitteformaalset suhtlust soosivam. Ja ma usun, et kui Tallinna Ülikooli peaks tulema uus rektor, kes sooviks juhtimiskultuuri muuta hierarhilisemaks, siis see rektor ei saaks kindlasti olema populaarne. See on organisatsioonikultuuri küsimus ja inimesed tunnetavad seda, kas õhkkond on heas mõttes vaba või mitte. Kuigi iga professor on teinud tohutult tööd ja näinud vaeva, et professoriks saada, siis päeva lõpuks oleme me kõik ikkagi inimesed. Lõpuks võiks veel välja tuua, et mind on kirjeldatud ka kui tantsulõvi. Tallinna Ülikooli kõikide töötajate sügispeod olid korralikud tantsupeod, kus rektor koos prorektoritega olid ikka varmalt peo lõpuni.” – Tiit Land
Kuulake ikka …
