Minu seekordseks vestluskaaslaseks on koolitaja-konsultant Signe Kiisk. Hariduselt on Signe psühholoog ning koolitaja-konsultandina on ta tänaseks inimeste arengut toetanud juba kuusteist aastat. Pereärina toimetab ta ka toitlustusettevõttega. Viimase väljakutsena võttis ta vastu minna gümnaasiumi 10-ndale klassile õpetama ettevõtlust. Signega on alati põnev mõtteid vahetada, kuid seekord kerkis pinnale selline märksõna nagu ‘ehedus’. Põrgatame mõtteid selle üle, mida tähendab üldse olla siiras, ehe, loomulik, autentne.
“Tahame me või ei taha, siis vot see pea, va sindrinahk, ja need mõtted, mida me siis seal mõlgutame, on meiega ju kogu aeg kaasas. Teda me kunagi maha jätta ei saa. Tema võib samal ajal olla nii kurjajuur kui ka vastupidi – see päikesekiir. Küsimus on selles, milliseid mõtteid me mõlgutame. See tuleneb suuresti juba sealt varajasest lapsepõlvest, kui meie vanemad, kasvatajad, õpetajad ja teised olulised inimesed andsin meie maailmavaatele oma pitseri. Oluline ongi, milliseid sõnumeid nad meile on andnud, kuidas seda maailma vaadata tuleb. Ja nii me hakkamegi seda maailma nägema ja tõlgendama vastavalt, millised need mõttemustrid ja mõttefiltrid meie peades välja kujunenud on. Teatud tasandil oleme juba ette kodeeritud, kas me oskame mõelda mõtteid, mis viivad meid edasi ja seega tekitavadki meis rohkem positiivseid emotsioone või meie peades on pigem mustrid, mis takistavad tunda rahulolu, takistavad meid edasi liikumast, takistavad ka edukalt juhtimast nii iseennast kui ka teisi. Nüüd, küsimus on, kuidas selles mõtete virr-varris ennast mitte ära kaotada. Üks kõige lihtsam viis iseendaga parema kontakti saavutamiseks on leida mõned toimivad refleksiivsed küsimused, mille kaudu iseennast ikka ja jälle kõrvalt vaadata – no näiteks, miks ma praegu selle asja peale niimoodi reageerisin? Mida ma ütlesin iseendale oma peas, et see olukord mind sedavõrd ärritas? On see siis mõne töötaja või juhtumi või mis iganes eluseigaga seoses. Samm sellest edasi – küsi iseendalt, kuidas ma järgmine kord sarnases situatsioonis võiksin mõelda ja käituda teistmoodi, et see lõpptulemus tuleks ootuspärasem? Selline enese-refleksioon on väga hea meetod ennast kõrvalt vaadata, avada ja paremini tundma õppida.” – Signe Kiisk
Kuulake ikka …
