Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kaasamispraktik Piret Jeedas. Ta on hariduselt andragoog, keda paelub erinevate arendus- ja loovprotsesside kavandamine. MTÜs Ruumiloojad tegutsedes on ta pühendunud kaasava juhtimise edendamisele nii Eestis kui ka kaugemal. Piretiga põrgatame mõtteid sellest, kuidas juhtimispraktika võiks välja näha läbi kaasava juhtimise vaatenurga. Märksõnad, mis mulle kõlama jäid olid: usaldus, uudishimu, märkamine ja kuulamine. Huvitav oli täheldada, et me alustasime juttu kaasavast juhtimisest, kuid üsna pea viis meid jutt hoopis pikemalt juhi iseenda arengu, kasvamise ja sisemise olemiseni laiemalt.
“Juhi mõiste ümber on hästi palju rolliootusi ja see on ka see miski, mis pahatihti tekitab identiteedikonflikte meis endis. Meil on justkui mingi arusaam, kes juht peab kõik olema ja siis, kui sa järsku avastad ennast selles rollis ja sa pead hakkama täitma neid ootusi, siis see võib tähendada pidevat võitlust rolliootuste ja iseenda sisemise olemuse vahel. Loomulikult oleme me mõjutatud sotsiaalsest keskkonnast ja sealsetest ootustest, seda ma ei eita, aga ma arvan, et head juhid oskavad siiski kultiveerida endas oma olemusest lähtuvat sisemist praktikat. Et ma juhina, olenemata, mis toimub väljaspool, olen ikkagi väga kohal iseendas ja iseendaga. ‘Grounded’ on see hea ingliskeelne termin selle kohta. See tähendab iseendaga heas kontaktis olemist, selle oma sisemise olemisega, mis tegelikult paneb sind kui juhti teatud viisil tegutsema ja mõjutab sinu käitumist. Siia alla käivad sinu väärtused, põhimõtted, püüdlused, kirg – see kõik, mis moodustab sinu sisemise keskme. Seda sisu on vast isegi raske sõnadesse panna; ja et seda märgata ja kuulata, on vaja teha päris palju tööd iseendaga. Ma nimetaks seda enda sisemiseks praktikaks, mis sisuliselt tähendab iseenda kui juhi sisemise heaolu eest hoolitsemist. See on suutlikkus lülitada ennast välja kõigest, mis sellises igapäeva virr-varris meid oma tõelisest olemusest eemale kisub ja lülitada sisse võimekus olla kohal ning endaga head kontakti hoida. Täna on ka näha igasuguste vaimsete praktikate üha suurenevat populaarsust, mis kindlasti aitab sellele kaasa. On see siis mediteerimine või midagi muud; minu jaoks on kõige paremad just need hetked, kui ma lähen loodusesse, kõnnin ja olen ning tunnetan seda kohalolu, mis mind seal valdab. Mõni suudab ka luua sellise elu, kus ta näiteks mitu kuud on hoopis Eestist eemal iseenda eest hoolitsemas. Niiet see sisemine töö iseendaga on ikkagi ülioluline. Ma olen jõudnud selleni, et juhtimine on väga suur töö iseendaga. See võib olla igapäevaselt nö silmaga märkamata tegur, kuid kindlasti peegeldub võimsalt väljapoole juhtimispraktikates.” – Piret Jeedas
Kuulake ikka …
