Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti üks mõjukamaid suhtekorraldajaid ja valitsussuhete eksperte Ott Lumi. Täna tegutseb Ott partnerina suhtekorraldus- ja valitsussuhete ettevõttes Meta Advisory Group. Lisaks annab ta ka avaliku poliitika loenguid Tallinna Ülikoolis, õppides ise samal ajal ka Tallinna Ülikooli riigi- ja poliitikateaduste doktorantuuris. Ta valiti XI Riigikogu koosseisu, kuid lahkus parlamendist, poliitikast ja ka IRL-ist 2009. aastal, suundudes ettevõtlusesse. Päevapoliitikas toimetas ta Res Publica peasekretärina aastatel 2003–2005 ja Isamaa ja Res Publica Liidu kaaspeasekretärina aastatel 2006–2007. Ottiga võtsingi ühendust, kuna mind hakkas paeluma küsimus, kas ja mida oleks erasektori ärijuhtimisel õppida poliitilisest kommunikatsioonist.
“Nii nagu Simon Sinek, võime jagada ettevõtted oma kommunikatsiooni tasemete poolest kolme rühma: tavapärane on, et ettevõtted kommunikeerivad hästi seda, mis asi see on, mida nad teevad; siis on ettevõtted, kes kommunikeerivad hästi ka seda, kuidas nad seda kõike teevad; ja kõige väärtuslikumad on aga ettevõtted, kes suudavad kommunikeerida ülihästi, miks nad seda kõike teevad. Kui me nüüd vaatame ettevõtteid, kes suudavad hästi kommunikeerida, mis asja nad ajavad ning milliseid tooteid-teenuseid pakuvad, siis neid ikka on; aga neid ettevõtteid, kes suudavad tekitada inimestega sellist väärtusmaailma tasemel klikki, seda tunnetust, et nad ajavad mingit asja sellepärast, et neil on mingi sügavam usk ja kreedo oma tegevusega seoses, neid ei ole väga palju. Inimesed tahavad uskuda mingit lugu, mingit narratiivi, mis neile kuskil sügaval baasvajaduste tasemel naha alla poeks ja korda läheks – usk on sageli olulisem kui leib! Seda me näeme nii poliitikas kui ka ärimaailmas.” – Ott Lumi
Kuulake ikka …
