Minu seekordne vestluskaaslane on pere- ja paariterapeut Meelike Saarna. Meelike toimetab iseenda koolitus- ja nõustamisfirmas Parem Elu. Meelike on ka mitmete raamatute autor. Minu soov oli koos temaga arutleda selle üle, kuidas paremini toime tulla praegusele pea peale löödud elukorraldusele omase stressi ja ärevusega.
“Igapäevases elus on meil alati parasjagu pinget ja ärevust, kuid enamasti tuleme sellega toime. Kui stressinivoo ei ole liialt kõrge, jagub meil otsustavust, energiat ja rahu, mis toimetulekuks vajalik. Ent kui me räägime tänasest keerulisest olukorrast, kus igapäevasele stressile on lisandunud eriolukorraga kaasnev pinge, siis võib juhtuda, et meie nn stressiämber (stressiämbri kujund on pärit John Crawford’i raamatust ‘Anxiety relief’ /toim) on juba niigi peaaegu täis. Ja kui nüüd peaks veel midagi ootamatut-ärevust tekitavat juhtuma, siis me ei pruugi enam olukorraga toime tulla – ämber ajab üle, lisaressurss on raskesti kättesaadav või puudub. See võib kaasa tuua emotsionaalselt piiripealse olukorra, kus tingimata on vaja endale appi minna. See on koht, kus on vaja märkamist ja teadlikkust. Eelkõige on vaja peatuda. Tuleb korraks n-ö rongilt maha astuda ja ennast kõrvalt jälgida. Sel moel on võimalik päästa end üleujutusest, mida suured tunded meiega ikka tahavad teha. Peatumine annab võimaluse eneseseireks ja nii ei vaju me liialt sügavale emotsioonide sisse. Lühidalt: ei haletse, ei alistu, ei upu – lihtsalt olen. Teadlikkus iseendast, mis peatudes tekib, annab meile võimaluse ka raskes olukorras jääda vaatlevaks, avatuks, uudishimulikuks ja mis tingimata vajalik – heasoovlikuks iseenda vastu. Ka kerge eneseiroonia on siinkohal küps viis leevendust leida. Kui oleme suutnud päriselt peatuda, olles heas kontaktis enda ja toimuvaga, voolab rahu meisse tagasi ja see annab võimaluse järgnevaid käitumisi valida. Kui me räägime emotsionaalselt kõrgelt laetud olukordadest, siis just peatumine võib anda meile võimaluse parimaks valikuks antud olukorras. On suur vahe, kas reageerime hetketunnete või oma väärtuste põhjal. Oluline on aga mõista, et valida suudame me ainult seisundis, kus me oleme peatunud ja autopiloodi välja lülitanud. Tasub harjutada oskust peatuda ja ennast vaadelda, see aitab teha väärtuspõhiseid ja sügavamatel tõekspidamistel põhinevaid valikuid. See hoiab meid endid ja hoiab meie suhteid.” – Meelike Saarna
Kuulake ikka …
PS! Vabandan ka juba ette Skype-i vestluse kvaliteedi pärast, kuid sisu on siinkohal niivõrd palju olulisem kui helikvaliteet.
