Käesolev episood on valminud koostöös juhtimisalaseid koolitusi pakkuva firma Combat Ready’iga. Minu seekordseteks vestluskaaslasteks ongi Combat Ready asutajad-koolitajad Martin Jõesaar ja Remo Ojaste. Tegemist on meestega, kes on tugeva kaitseväelise taustaga ning aitavad nüüd rakendada lahinguväljal kasutusel olevaid juhtimispõhimõtteid erasektori organisatsioonide juhtimises. Nad on võtnud endale südameasjaks tugevdada Eesti juhtimiskultuuri toetudes nn ülima vastutuse põhimõtetele, eesmärgiga luua edukaid meeskondi. Ameerika eriüksuse Navy SEAL liikmed Jocko Willink ja Leif Babin lõid aastal 2009 süsteemi, mille abil saavad juhid (töö)lahinguteks ette valmistuda. Värskelt lahingutest naasnuna, panid nad kirja kõik olulised põhitõed, mis olid neid lahinguväljal aidanud. Just need kirjutised muutusid nii nende endi kui ka paljude teiste üksuste juhtimisalase väljaõppe alustaladeks. Väljatöötatud raamistikku hakatigi nimetama ülimaks vastutuseks (ing. k. extreme ownership). Selle juhtimisraamistiku keskseks kontseptsiooniks on ülim vastutus, mis oma sisult tähendabki siis seda, et inimene juhib oma elu päriselt ainult siis, kui ta võtab vastutuse kõige eest, mis temaga juhtub; mitte ei süüdista teisi ning ei otsi vabandusi. Kõigest sellest ja paljust muustki räägimegi Martini ja Remoga!
“Kõik algab sellest, et sa päriselt võtad vastutust. Mida see tähendab? Juhina on ülimalt oluline aru saada, et kõik sõltub minust endast. Ei ole nii, et asjad ei laabu sellepärast, et mul on valed inimesed või et nad on rumalad ja ei oska või et see üksus ei saanud sellega hakkama! Ei, juhina sõltub kõik minust endast. See on ülimalt tõhus mõtteviis, kui seda päriselt elama hakkad. See tähendab, et ma võtangi iga asja nö kui minu enda probleemi. Ja see algab sellest, et ma teadvustan endale, et ma saan juhina igat probleemi mõjutada. Teisiti öeldes, iga probleem on lõppude lõpuks juhtimise probleem. Järelikult iga probleemi lahendus peitub ka juhtimises. Juhina peangi keskenduma sellele, mida mina olukorra lahendamiseks teha saan. Kui midagi läheb halvasti, siis tuleks küsida endalt, mida mina oleksin saanud teha teistmoodi? Samas ei tähenda see seda, et ma võtan nüüd kõik maailma probleemid ainult enda kanda, ei; pigem tähendab see seda, et ma keskendun lahendustele. Ehk siis esiteks, ma tunnistan seda, et minul oli roll selles, et asjad ei läinud ootuspäraselt; teiseks, ma keskendun eelkõige lahenduste otsimisele, mida mina saan kohe praegu teha, et olukorda parandada (mitte, mida kõik teised peaksid tegema); ja siis kõige olulisem on mõelda ka sellele, et mida ma pean kogu tegevusprotsessis muutma või kohandama, et sedasama probleemi enam edaspidi ei juhtuks. Need on kolm ülima vastutuse pidepunkti: tunnista, lahenda ja enneta. Ehk siis juhina järgi neid kolme ülima vastutuse põhimõtet iga ettetuleva probleemiga, siis on suur tõenäosus, et jõuad ka lahendusele kõige lähemale.” – Martin Jõesaar ja Remo Ojaste
Kuulake ikka …
