Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli uus juht Mart Koldits. Varasemalt on Mart olnud seotud nii Tallinna Linnateatri kui ka Von Krahli Teatriga. Lisaks teatritöödele toimetab Mart ka Anonymous Presenters nime all ning viib koos Hardi Kinnasega läbi tippjuhtide ja meeskondade mõjusa esinemise meistriklasse. Minu huvi oli Mardiga maha istuda ja rääkida, miks on nii nii oluline eneseväljendusoskus ning kuidas oleks võimalik juhtidel iseennast selgemalt väljendada ja oma ideid mõjusamalt tutvustada. Äge oli. Minu jaoks oli see sügav ja huvitav arutelu, kus igal sammul kajas läbi palju inimlikkust ning Mardi näitlejatunnetus ja lavastaja praktika.
“Kas sa oled kunagi tundnud, vaadates filmi või etendust, piinlikkust? Kui inimene on laval, sinu ees, ja tal läheb midagi sassi, tal tekib mingi probleem ja ta hakkab sellepärast stressama, siis mulle publikuna ei meeldi see mitte sellepärast, et inimene laval tegi mingi vea – no ajas sõnad sassi või komistas või mis iganes –, vaid sellepärast, et kui sina laval tunned piinlikkust, siis tunnen mina publikuna ka sinu piinlikkust. Kui sa aga lahendad selle pinge laval olles enda jaoks ära, siis laheneb see ka publiku jaoks. Me peame aru saama, et meie vahel on nagu juhe – mina olen kuulaja ja sina oled rääkija; see on nagu lapse ja ema vaheline nabanöör, mis tekitab ühise vereringe. Kui ema võtab mingit nö jura sisse, nt alkoholi, siis see jõuab ka lapseni. Esinemine on samasugune tants publikuga. Sa oled ühises energiaringis. Ja kui sina siis oma asja esitades mingi sita esitusse sisse viskad, siis saavad nemad auditooriumis ka sellega kokku. Ja kui me räägime nüüd olukorrast, kus meil on tekkinud esinemishirm või -ärevus, siis huvitav fenomen seisneb selles, et kui see publikule välja öelda, seda positiivselt võtta ning siiralt auditooriumiga jagada seda emotsiooni, siis sa muudad selle nö negatiivse ärevuse positiivseks ärevuseks. Ja mis kõige ägedam – lahendades selle teema sellisel moel iseenda jaoks, lahendad sa selle ärevuse ka publiku jaoks. Mina väga pooldan seda – ole laval hästi aus. Kui midagi valesti läheb, siis ütle see välja. Ära jumala eest ürita seda varjata. Mõnes mõttes on hirm energia, mida on esinejana võimalik teadlikult suunata ja see muutub millekski muuks. Ehk see, kas hirm muutub sind paralüseerivaks, selliseks paanikahooks, või muudad sa selle hoopis adrenaliiniks, mille pealt jõudu ammutada – see on kõik meie kätes. See ongi elav esitus.” – Mart Koldits
Kuulake ikka …
