Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Seekord mõtisklen valjult, kuidas leida endas tarkust ja julgust teha ebamugavaid, kuid vajalikke valikuid, mis aitavad meil kännu tagant minema saada ja uue energiaga edasi liikuda. Elus seisame aeg-ajalt ikka silmitsi olukordadega, kus edasiminekuks peame oskama millestki seni jõudu ja kindlust pakkunust lahti lasta. Muuhulgas jutustan ka pärisloo coachingu praktikast, mis räägib sellest, kuidas juhi sisevõitlus ühe ebamugava lõpetamisotsuse kallal kujunes tema meeskonna jaoks alguspunktiks uuele hingamisele ning kuidas see protsess aitas juhil endal kasvada eneseteadlikumaks ja -kindlamaks oma rollis.
“Millestki loobumine ei tähenda veel ebaõnnestumist; vastupidi – õigeaegne punnimise lõpetamine võib osutuda väga oluliseks otsustusoskuseks, mis viib elus suurema edu ja rahuloluni. Vastupidiselt levinud tõekspidamistele, kus meelekindlus on sageli kõrgelt hinnatud isiksuse omadus, ei pruugi jonnakas järjekindlus alati olla parim valik edasi toimetamiseks. Loobumine ei ole pelgalt alla andmine, see nõuab julgust reaalsusele päriselt otsa vaadata ja tunnistada, et tänane olukord ja need tegevused ei vii meid soovitud tulemusteni. Mõistmine, et tark loobumine võib olla osa edustrateegiast, aitab meil vältida aja ja energia raiskamist asjadele, mis enam ei teeni meie soovitud eesmärke.” – Veiko Valkiainen
Kuulake ikka …
