Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk coachingust inspireeritud mõtiskluste seeriale. Teemaks on seekord psühholoogia klassika hulka kuuluv nähtus “kognitiivne dissonants” ehk eestikeeli tunnetuslik ebakõla. Mulle on hakanud huvi pakkuma konfliktolukorrad juhi sisemise väärtusmaailma ja väliste käitumismustrite vahel. Episoodis mõtisklengi valjult, kuidas mõista sellist nähtust nagu kognitiivne dissonants juhitöö kontekstis, miks tunnetusliku ebakõla teadvustamine ja sellega teadlikult tegelemine oluline on ning millest seejuures tuleks alustada.
“Aeg-ajalt tuleb mul coachingus ikka ette juhtumeid, kus on selgelt välja joonistunud polaarsus või kontrast ühelt poolt, mida inimene kuskil sügaval oma maailmapildis, väärtusmaailmas, uskumustes ja tõekspidamistes õigeks peab (mis ei pruugi olla isegi teadvustatud) ja siis teisalt, mil moel ta päriselt juhina käitub, tegutseb ja toimetab – ja need kaks asja lähevad omavahel vastuollu. Ehk et juhina on vaja tegutseda, teha mingisuguseid valikuid või otsuseid, käituda teatud moel, mis ei ole tegelikult kooskõlas sellega, mis on juhi inimlik sügavam sisemine tõde. See on nüüd olukord, kus aeg-ajalt võime ennast leida. Ja tegelikult me isegi ei anna endale aru, ei teadvusta, et me oleme selles olukorras, vaid see ilmutab ennast pigem läbi selle, et me hakkame tundma kerget ebamugavustunnet, kehas tekib rahulolematus, mingisugune ärevus, mingisugune vastumeelsus ja me ei oska seda isegi võib-olla lahti seletada. Tundub, et ma teen nagu õigeid asju organisatsiooni, meeskonna või laiemalt äri vaates, aga kuskil midagi ikkagi kriibib, kingas on mingisugune liivatera ja ise ka päris hästi aru ei saa, miks ma niimoodi halvasti ennast tunnen. See on näide kognitiivsest dissonantsist, kus juhi väärtusmaailm ja käitumismuster põrkuvad omavahel. Selle ebamugavustunde ületamiseks on kolm peamist võimalust: muuta oma seniseid väärtusi ja uskumusi, muuta oma käitumismustrit või muuta oma väärtuste ja käitumise omavahelist tõlgendust, et siluda ebakõla.” – Veiko Valkiainen
Kuulake ikka …
