Minu seekordseks vestluskaaslaseks on endine Eesti korvpalli rahvusnaiskonna peatreener, pikaaegne noortekoondiste eestvedaja ja kunagine tippmängija Janne Schasmin. Janne on silmapaistvalt kirglik spordi suhtes, seda kiirgab iga tema väljaütlemisest. Ja kuna mind on alati huvitanud, mida on meil juhtimises õppida tippspordist, siis Jannega räägimegi korvpallimängu vaimsest poolest ja treenerifilosoofiast ning kuidas see kõik võiks juhtimismaailmaga haakuda.
“Kui me räägime tippsportlastest ja tippmeeskondadest, siis kõige olulisem on treeneri võimekus viia sportlaste enesejuhtimise tase sinna, kus soorituse ajal on sportlased võimelised ise ennast juhtima võidule. Me kõik teame ja oleme kogenud, et sel hetkel, kui sul sportlasena on käes see kriitiline hetk oma sooritus ellu viia, oled sa tegelikult ihuüksi. Sul tuleb see mängujoonis visualiseerida, ellu kutsuda ja ära teha usaldades täielikult iseennast. Need olukorrad näitavadki, kui hea on olnud treeneri ja sportlase koostöö ehitamaks üles seda enesetoetuse ja -juhtimise võimekust. See on kindlasti treeneri üks olulisemaid ülesandeid – ära näha, esile kutsuda ja realiseerida see võimekus sportlastes, et nad võtmesituatsioonides on võimelised toetuma enesejuhtimisele.” – Janne Schasmin
Kuulake ikka …
