Käesolevas episoodis mõtisklen valjult selle üle, kuidas oma elus edukalt muudatusi ellu kutsuda. Olen coachingu ja koolituste käigus näinud, kuidas paljud soovid, tahtmised ja unistused on takerdunud elluviimisvõimekuse taha. Meie suutlikkus soovitud tulevikunägemust teoks teha on vast ka üks olulisemaid teemasid minu coachingu praktikas. Juttu tuleb sellest, kuidas pöörata oma kavatsused konkreetseteks otsusteks, kuidas omakorda muuta otsused igapäevategevusteks ning kuidas leida toetust soovitud muudatuste elluviimiseks oma keskkonnast ja suhtlusringkonnast.
“Muudatuste ellukutsumisel on üks olulisemaid samme liikuda nö kavatsuste maailmast otsuste maailma. Mida ma selle all mõtlen? Kui alguses räägime soovidest ja tahtmistest pigem sellises unistuste võtmes, kaugelolevast ja kättesaamatust tulevikunägemusest, siis muutuse ellukutsumine saab realistliku maigu hetkest, kui me pöörame oma kavatsused konkreetseteks otsusteks. Teisisõnu, me teeme väga selgepiirilise valiku – lööme nö vaia maha –, et see on see, mida ma elus tahan ja mille järele ma ka lähen. See on mingisugune klikk või klõks, mis inimese sees ära käib ja pärast seda on ta soovitud muudatuse päriselt omaks võtnud. Enne seda tundub see soovitud muutus pigem kauge, eemalolev ja abstraktne, kuid otsuse tegemise hetkest muutub see soov nagu osaks meist. Mulle meeldib otsuse ja otsustavuse illustreerimiseks tuua näitena seika konkistadooride sõjategevusest, kus nad väidetavalt põletasid enne maismaa vallutamist oma laevad selleks, et ei oleks võimalik enam võitlusrindelt kaotajatena tagasi pöörduda. See on küll markantne näide, kuid lööb pildi selgeks, mida olemuslikult tähendab otsuse langetamine. Ma kindlasti ei propageeri siin sildade põletamist elus, kuid mulle väga sümpatiseerib selle näite puhul otsuse langetamise selgepiirilisus ja kindlameelsus; see on ülihea näide illustreerimaks liikumist kavatsuste maailmast otsuste maailma.” – Veiko Valkiainen
Kuulake ikka …
