Seekordne episood on tehtud Eesti Mentorite Koja podcastide saatesarja ‘Minu parim mina’ raames, kuhu mind kutsuti arutlema coachingu teemadel. Mis asi see coaching siis ikkagi on? Kuidas endale valida coachi – ja miks? Mis teeb ühest inimesest hea coachi? Mis on see väärtus, mida coach ja coaching võiksid mulle pakkuda? Kuidas aru saada, kas coachingust on mulle olnud kasu või mitte? Neid ja teisi põnevaid küsimusi esitab mulle Indrek Põldvee.
“Kuigi coachingu määratlusi on väga palju ja mõnes mõttes ongi raske öelda, et mis siis ikkagi see coaching täpselt on, siis vanaemale rääkides või nö maakeeli võiks coachingut nimetada protsessiks, mis aitab inimesel saavutada midagi sellist, mida ta ilma coachinguta ei oleks saavutanud. Mulle meeldib mõelda coachingust kui arengukiirendist, mille läbi kasvada heast suurepäraseks. Kujundlikult võiks öelda, et see on teatud uste avamine, mis küll on kogu aeg potentsiaalina inimeses olemas olnud, kuid ta ei ole ise osanud neid uksi lahti teha. Ja coachi roll ongi siis aidata inimesel teadvustada neid erinevaid uksi ja neid võimalusi, mis iga ukse taga peidus on. Minu kogemus on, et reeglina läheb coachitavatel elus tegelikult juba üsna hästi, nad saavad oma eluga kenasti hakkama, kuid neil on kuskil sisimas tunne või ambitsioon, et neis on palju rohkem veel peidus, nad on veel palju ägedamaks eluks valmis – ja nad tahavad selle järele minna, nad tahavad suurepärasust maitsta. Samuti võib muidugi cocahingusse tulla ka inimene, kelle senine käitumismuster ja -käekiri on pikka aega küll toonud talle edu, kuid nüüdseks on mingil põhjusel oma positiivse mõju kaotanud või lausa muutunud pärssivaks. Ma ise keskendun oma coachingu praktikas eelkõige just inimeste loomuomaste tugevuste teadvustamisele, nende tugevuste igapäevapraktikatesse tõlkimisele ja nende laiemale rakendamisele inimese jaoks tähendusrikastes tegevusvaldkondades. See on üks paremaid viise, kuidas igapäevaselt üha rohkem kogeda eduelamusi.„ – Veiko Valkiainen
Kuulake ikka …
