Käesolev episood on jätk minu mõtiskluste seeriale coachingu teemadel. Seekord on käsitluse all isiklike piiride temaatika meeskonna juhtimise kontekstis. Arutlen, kuidas juhina paremini teadvustada ja ka selgelt väljendada isiklikke piire meeskonnas.
“Võib-olla liialdan, aga minu kogemus ütleb, et igas suuremas meeskonnas kipub olema mõni vähe keerukama suhtlusmaneeriga inimene, kes ikka ja jälle tekitab meeskonnas hõõrumisi ja konflikte. Reeglina on need inimesed tulemuslikkuse koha pealt tublid tegijad, kuid oma suhtlemisoskuste, väljendusviisi ja koostöövõimekuse osas võivad pehmelt öeldes olla jämedad ja konfliktsed. Pahatihti tekitab see meeskonnas ebavajalikku nägelemist ja pingeküllast õhkkonda. Juhina tähendab see aga pidevat tegelemist kõikvõimalike suhete klaarimise ja koostöö silumise teemadega. Ehk kujutage endale ette sellist tiimikaaslast, kes pidevalt tekitab meeskonnas olukordi, kus juhil on vaja nii iseenda kui ka meeskonna heaolu nimel personaalselt sekkuda. Coachingus aitan juhtidel selgusele jõuda ja teadvustada, kus paiknevad nende isiklikud piirid, millest üle minna või teistel neisse sisse sõita ei ole okei. Põnev on näha, kuidas juhid coachingus leiavad enda sees selle jõu, sellise heas mõttes agressiivsuse ja kontrollitud viha, mis aitab neil iseendas selgusele jõuda, kust jookseb nende tolerantsi piir. Sealjuures on oluline anda endale aru, milliseid tundeid piire ületav käitumine juhis esile toob. Samuti – millised reaalsed mõjud kaasnevad sellise piire ületava käitumisega nii juhile endale, meeskonnale kui ka laiemalt organisatsioonile. Ja lõpuks – mis siis ikkagi on juhi ja meeskonna omavahelised selgelt kokkulepitud ootused, mängureeglid koostööks ja piirid meeskonnaliikmete käitumisele.” – Veiko Valkiainen
Kuulake ikka …
