Kas Te teate, mis asi on biomajandus ja millega see majandusvaldkond tegeleb? Usun, et kõik suudame mõista sõnu bio ja majandus, kuid selle valdkonna laiahaardelisust kindlasti kohe hoomata ei suuda. Järjekorras viienda “Innovaatika” podcast’i stuudios on külas Maaülikooli maamajanduseökonoomika professor Rando Värnik, kes meile seda haaret lahti hakkab seletama.
“Biomajandus tegeleb kõigega, mis on seotud biomassi ja sellele lisandväärtuse andmisega. See tähendab, seda, et see majandusvaldkond käsitleb nii puitu, nisu, vetikaid kui lehmapiima tootmist ja lambakasvatust ning seda, kuidas saab mainitud “toorainest” ja valdkondadest võimalikult efektiivselt tekitada võimalikult palju kasu ja kasumit,” selgitab Värnik.
See tähendab, et Maaülikoolis tegeletakse teaduslikult tasemel uute majandusmudelite loomisega, mis annaks võimaluse saada Eestis kasvanust/toodetust võimalikult kallis “uus toode”. Kui võtame näiteks puidu, siis hetkel viiakse suurem osa sellest palgina välja. See on Värniku sõnul üks kõige madalama lisandväärtusega tegevus üldse, veel halvem oleks puu lihtsalt metsa jätta.
“Meie ülesanne oleks leida viisid, kuidas neist palkidest saada rohkem väärtust kätte: kas me valmistame neist mingeid detaile, mida on vaja mõnes muus riigis tegutseval ettevõttel või võtame puidu biokeemiliselt juppideks ja müüme selle toorme meditsiini- või muu keemiatööstusele. Siit aga saame ühest palgist 4-5 ja enamkordse tulu,” mainib Värnik.
Sama seis on näiteks teraviljade, vetikate või ka loomse “biomassiga”. Piima müüme samuti vedelal kujul odava hinnaga piiri taha, kuid sellest nestest tuleks toota nii teise kui ka kolmanda taseme tooteid ja neid siis hoopis “välja” müüa. Juust ja jogurt on ehk lihtsad näited, kuid ka piima saab keemiliselt juppideks lõigata.
“Meie ülesanne ongi leida need mudelid, tuvastada nõudmised ja pakkumised, et saaks tekkida investoritel usaldus panna oma raha neisse tootmistesse, mis Eestis kasvanud ressursile, biomassile annaks lisaväärtuse,” selgitab Värnik.
Biomajanduse üheks olulisimaks märksõnaks on professori sõnul ka interdistsiplinaarsus, mis tähendab, seda, et biomassiga edukal tegelemisel on oma osa nii füüsikal, keemial, bioloogial, transiidil, turundusel, disainil ja finantskirjasoskusel.
Teaduspodcast’i “Innovaatika” viienda saates saabki kuulata biomajandusest pikemalt ja lähemalt, saates on külas Maaülikooli maamajanduseökonoomika professor Rando Värnik. Saatejuht on Martin Hanson.
Küsimuste, kommentaaride ja parandustega palume pöörduda toimetuse poole kirja teel, kirjutades aadressile [email protected].
