Innovaatika #4: Muld kasvatab tomati ja annab antibiootikumi

JAGA:


Olete kunagi mõelnud, mis asi see muld tegelikult on? Millest koosneb, kuidas kasvatab endast taimed, kas muld on terve, kas muld on taastuv, kuidas mulda juurde tekitada? Enamasti sellele ei mõelda, kui muld pole just töö või uurimisobjekt. Teadussaate stuudios on mullast rääkimas Eesti Maaülikool mullaökoloogia professor Endla Reintam.

Nagu selgub, siis mulla värv ütleb ära selle, kust see muld võiks pärit olla, aga ka seda, kui viljakas see muld konkreetselt on. Meiekandis on muld must, kuid võib osades kihtides olla ka roheline, valge või sinine. Paljudes maailma paikades on aga muld hoopis punane.

“Mulla tumeduse järgi on võimalik selle viljakust määrata küll, mida mustem muld seda rohkem süsinikku ja mullale omast orgaanilist ainet – huumust, mille lagunemisel ka toitained vabanevad. Kivim, millel muld on tekkinud annab mullale ka lisavärvuse. Ja see, kui tugevalt kivimi enda värvus välja paistab sõltubki palju ka sellest, et kui palju on mullas huumust värvi varjutamas,” selgitab Reintam.

Kolmandik maailma muldadest on täna ikka väga halvas seisus, räägib Reintam ja lisab, et tema ei ütleks, et küll pöördumatult kahjustatud, kuid nende muldadega peab tegelema, neid hooldama. Professor mainib veel, et isegi kui mullad hävinevad ja nende kvaliteet muutub, siis toitu saame neist ikka kasvatada: muutub aga see, et selle toidu maitse on olematu ja meile mitte midagi andev.

Kuid muld ei ole vajalik ainult toidu ja taimede kasvatamiseks, mullast saab kasu ka muul moe: näiteks saab mullas elavatelt seentelt vajalikke aineid antibiootikumide valmistamiseks. Ning uurimine mulla teemal käib täiel tuuril edasi, otsitakse heurekaid nii meditsiini, gastronoomia kui muude valdkondade tarbeks.

Näiteks on täna võimalik mullas leiduvate ioonide ja selles kasvanud toiduaines olevate ioonide võrdlemisel selgitada välja toiduaine tegelik päritolu. Nii saab näiteks olla kindel, et Eesti maasikas on pärit meilt, mitte pole Poolast toodud.

Nagu juba mainitud, siis mullast on stuudios rääkimas Eesti Maaülikool mullaökoloogia professor Endla Reintam. Saatejuhid on ajakirjanikud Martin Hanson ja Taavet Kase.

Küsimuste, kommentaaride ja parandustega palume pöörduda toimetuse poole kirja teel, kirjutades aadressile [email protected].

Veel

Innovaatika
Innovaatika
Delfi teadussaade "Innovaatika" hakkab Delfi Tasku kanalis lahkama teadusmaailma põnevamaid tahke ja nüansse. Igas saates on külas üks Eesti tippteadlane, kes seletab saatejuhiga koos lahti ühe kindla teema teaduses. Saatesarja jooksul püüame lükata ümber nii mõnegi populaarteadusliku vale, kinnistada aga tõdesid, mis ei pruugi olla veel inimestele kohale jõudnud

Populaarsed

Hiljutised