Märtsikuu kolmas teadus- ja haridussaade „Innovaatika” keskendus toidule, peamiselt selle raiskamise ja äraviskamise valusale teemale. Pikalt on räägitud, et pool maailma viskab ära sellise hulga toitu, mis teisel poolel on puudu. Mis pilt vaatab vastu 2021. aastal, kui räägime toidust, selle kasvatamisest ja tootmisest, raiskamisest ning äraviskamisest?
2008. aasta tõi maailma ajalukku huvitava olukorra, kus ühel hetkel elas maailmas korraga sama palju rasvunud ja näljahädas inimesi – umbes 800 miljonit. Nüüdseks on meil rasvunuid planeedi elanike hulgas muidugi kordi enam, samas kui näljas elavate inimeste hulk langeb. Elame suurema osa planeedi ulatuses arulagedas toidu ülekülluses, mis omakorda toob kaasa ka hoolimatu suhtumise sellesse, mida sööme, kuidas seda hoiame ja raiskame.
„Toidukaod tootmises ja raiskamine järgmistes toidutootmis- ning tarbimisetappides on korraga nii majanduslik, sotsiaalne kui ka hariduslik probleem, millele ei ole lihtsat ja kiiret lahendust. Kindel on see, et ükski inimene ei taha toitu raisata, kuid paratamatult seda ette tuleb ja kui arvutada kokku kõik inimesele sobilikud raisku läinud toidukilod, siis saame nii maailma kui ka Eesti lõikes hämmastavalt suured numbrid,” räägib Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värnik.
Professor pakub välja, et lahendus oleks süsteem, kus toidukadusid ja raiskamist oleks võimalik objektiivselt vaadelda. Süsteem, kuhu iga toiduahela osa saab panna oma kaod, raiskamised kirja. „Sellisel juhul oleks võimalik näha, kus ja milliseid kadusid esineb. See aga annab kohe kaks võimalust: astuda samme kao vähendamiseks või leida viis, kuidas pöörata kadu uueks äriks,” mainib Värnik.
Hea näide siia on piimatööstuses juustutootmise kõrvalprodukt vadak, mis pikalt oli tootjatele kulu, kadu ja jääde. Nüüdseks on sellest lisaproduktist saanud aga väga nõutud tooraine kogu maailmas. Jäätmetest ja kaost on arenenud välja uus äri, millega koos on kadunud ka toidukadu.
Professor Värnik ja tema meeskond said selle aasta veebruaris kaante vahele uuringu „Toidujäätmete ja toidukadude teke Eesti põllumajanduses ja kalanduses“, kus vaadeldi seda, milline on toidukadu toidutootmises ehk ahela esimeses osas.
„Tulemused olid üllatuslikud, sest osas toidutootmisvaldkondades on olukord Eestis parem, kui arvasime, teistes, kus seda ei ootaks, aga jälle halvem. Üldises pildis oleme oma probleemidega Skandinaavia ja Euroopaga samas seisus. Paremaks saab aga minna peaaegu igas tootmises,” mainis Värnik.
Stuudios käis toiduraiskamisest ning selle vastu võitlemisest lähemalt rääkimas Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värnik. Teadus- ja haridus-podcast’i „Innovaatika” juhtis ajakirjanik Martin Hanson.
Küsimuste, kommentaaride ja parandustega palume pöörduda toimetuse poole kirja teel, kirjutades aadressil [email protected].
